Karl Reintalu

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Karl Reintalu (perekonnanime rööpkuju: Reinthal, 7. aprill 190222. juuni 1949, Inglismaa) oli eesti tehnikateadlane.[1]

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Lõpetas 1924 Tallinna Tehnikumi laevaehitusinsenerina.

Teenistuskäik[muuda | muuda lähteteksti]

Oli 1924–1940 Riigi Sadamatehaste insener, 1940–1942 TTÜ õppeülesande täitja mehaanika tehnoloogias (õpetas ka käitise organiseerimist ja juhtimist), 1943–1944 adjunktprofessor ja mehaanika tehnoloogia labori juhataja. Insenerikoja mehaanikasektsiooni liige. 1944 põgenes Saksamaale, oli õppejõud Clausenthali Mäeakadeemias. Osales 1946 Hamburgis Balti Ülikooli loomisel, oli Eesti esindaja masinaehitusala korraldavas toimkonnas ja masinaehitusteaduskonna prodekaan.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimisvaldkond: metallide tehnoloogia, valumuldade omadused ja valutööde korraldamine. Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk (1940).[1]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • TT ja TTÜ õppe- ja abijõud 1918–1944, 54
  • TT 1918–1928, 29
  • Balti Ülikool Saksamaal 1945–1949. Toronto, 1991, 29, 34, 74, 164, 195
  • Mehaanikainseneride koolitus 1918–1998. Tallinn, 1998, 24, 34
  • Tallinna Tehnikum 70. Tallinn, 2005, 98.
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.