Kaputsiinahv

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kaputsiinahv
Valgepea kaputsiinahv Costa Rica Guanacaste provintsis jõe ääres puu peal
Valgepea kaputsiinahv Costa Rica Guanacaste provintsis jõe ääres puu peal
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Imetajad Mammalia
Selts Esikloomalised Primates
Alamselts Haploriinsed primaadid Haplorrhini
Infraselts Simiiformes
Sugukond Karbusahvlased Cebidae
Perekond Kaputsiinahv Cebus
Erxleben (1777)

Kaputsiinahv (Cebus) on Lõuna-Ameerikast pärit ahvide perekond, mis kuulub haploriinsete primaatide alamseltsi. Varasema klassifikatsiooni järgi olid graatsilised ja robustsed kaputsiinahvid ühes perekonnas, kuid 2011. aastal uuendati süstemaatikat ja robustsed kaputsiinahvid eraldati omaette perekonda Sapajus. Kaputsiinahvid on laialt levinud primaadid, kelle levila on Kesk-Ameerika märgadest rannikumetsadest Argentina põhjaosariikideni. Nad on 30–56 cm pikad, kusjuures saba võib olla kehapikkune.

Etümoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Kaputsiinahvid on nimetuse saanud katoliikliku frantsisklaste kerjusordu alamordu kaputsiini munkade järgi, kel tavaks kanda pruuni mungarüüd suure kapuutsiga.[1]

Liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Pruun kaputsiinahv ehk uuema klassifikatsiooni järgi tupsuline kaputsiinahv (Sapajus apella)
Robustsete kaputsiinahvide levila: Lilla: Sapajus apella (ehk Cebus apella) Punane: Sapajus cay (ehk Cebus cay) Sinine: Sapajus flavius (ehk Cebus flavius) Roosa: Sapajus libidinosus (ehk Cebus libidinosus) Oranž: Sapajus macrocephalus (ehk Cebus apella macrocephalus) Roheline: Sapajus nigritus (ehk Cebus nigritus) Kollane: Sapajus robustus (ehk Cebus nigritus robustus) Pruun: Sapajus xanthosternos (ehk Cebus xanthosternos)

Perekonnas Cebus on neli liiki.

Graatsiline kaputsiinahv, Cebus

  • Valgenägu kaputsiinahv, Cebus albifrons
    • Ecuadori kaputsiinahv, Cebus albifrons aequatorialis
    • Cebus albifrons albifrons
    • Šokipea kaputsiinahv, Cebus albifrons cuscinus
    • Trinidadi valgenägu kaputsiinahv, Cebus albifrons trinitatis
    • Cebus albifrons unicolor
    • Vahelduv kaputsiinahv, Cebus albifrons versicolor
  • Valgepea kaputsiinahv, Cebus capucinus
  • Kaapori kaputsiinahv, Cebus kaapori
  • Kiilupeaga kaputsiinahv, Cebus olivaceus

Uue klassifikatsiooni järgi on robustsed kaputsiinahvid eraldi perekonnas Sapajus.

Robustne kaputsiinahv, Sapajus

  • Mustpea, pruun või tupsuline kaputsiinahv, Sapajus apella
    • Guajaana kaputsiinahv, Sapajus apella apella
    • Sapajus apella fatuellus
    • Suurpea kaputsiinahv, Sapajus apella macrocephalus
    • Margarita saare kaputsiinahv, Sapajus apella margaritae
    • Sapajus apella peruanus
    • Sapajus apella tocantinus
  • Blond kaputsiinahv, Sapajus flavius (taasavastatud liik)
  • Musttriip kaputsiinahv, Sapajus libidinosus
    • Sapajus libidinosus juruanus
    • Sapajus libidinosus libidinosus
    • Sapajus libidinosus pallidus
    • Sapajus libidinosus paraguayanus
  • Must kaputsiinahv, Sapajus nigritus
    • Sapajus nigritus cucullatus
    • Sapajus nigritus nigritus
  • Harikaputsiinahv või robustne tupsuline kaputsiinahv, Sapajus robustus
  • Kuldkõht kaputsiinahv, Sapajus xanthosternos

Intelligentsus[muuda | muuda lähteteksti]

Kaputsiinahvid kuuluvad Ameerika intelligentsemate ahvide hulka, mistõttu kasutatakse neid palju laborites, varem ka tänavameelelahutuses. Pruun ehk tupsuline kaputsiinahv on eriti tähelepanuväärne, sest on üks vähestest mitteinimahvidest, kes on pikalt, mitme põlve jooksul, kasutanud tööriistu (üle 30 aasta).[2] Kaputsiinahvid valivad araraunade söömist jälgides kõige rohkem valmis viljad, joovad pähkli vedela sisu ära ning viskavad selle siis koos viljaga maha, justkui kaotaks selle vastu huvi. Kui pähklid on aga mõne aja pärast kuivanud ja rabedaks muutunud, korjavad kaputsiinahvid need uuesti üles ning viivad suure lameda kivi juurde, kuhu on kogunud ka jõest leitud kive. Kasutades lamedat kivi alasina ja jõekive haamrina, purustavad nad pähklid ja söövad selle sisu. Noored kaputsiinahvid õpivad seda vanadelt kogenumatelt ahvidelt, kuid neil võib kuluda kuni 8 aastat, et ise pädevaks saada. On tõestatud, et see pole uudishimulik, vaid etteplaneeritud ja tasu nimel tehtav käitumine.

2005. aastal tehti eksperiment, kus uuriti kaputsiinahvide võimet kasutada raha. Pärast mitmekuist treeningut hakkasid ahvid käituma viisil, mis näitas nende arusaama rahast kui vahetusvahendist. Sarnaselt inimestega reageerisid nad ratsionaalselt hinnatõusudele ja püüdsid vältida kahjusid.

Moskiitohooajal kasutavad kaputsiinahvid sajajalgseid ja teatud taimede lehti loodusliku putukatõrjevahendina, hõõrudes neid oma karvastikule ja seljale.

Eneseteadlikkus[muuda | muuda lähteteksti]

Kui kaputsiinahvidele näidata peegelpinda, siis on nende reaktsioonist aru saada, et nad ei pea peegelpilti teiseks isendiks. Siiski ei pruugi nad aga mõista, et see on nende endi peegeldus.

Peeglikatse kolm etappi:

  1. Kaputsiinahvidele näidati samast soost tundmatut ahvi läbipaistva tõkke taga.
  2. Kaputsiinahvidele näidati samast soost tuttavat ahvi läbipaistva tõkke taga.
  3. Ahvidele näidati peegelpilti.

Esimeses etapis olid olid emased ahvid närvilised ja vältisid kontakti, isased tegid ähvardavaid liigutusi. Teises etapis ei reageerinud ei enamik isastest ega emastest ahvidest. Peegelpilti nähes tegid emased ahvid sõbralikke liigutusi ja vaatasid pikalt silma. Isased olid aga segaduses või häiritud ning mõni püüdis isegi toast põgeneda.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Fragaszy, Dorothy M.; Visalberghi, Elisabetta; Fedigan, Linda M. ((21 June 2004)). The Complete Capuchin: The Biology of the Genus Cebus.. Cambridge University Press. ISBN 978-0-521-66768-5.. Lk 5. 
  2. DOROTHY FRAGASZY, PATRICIA IZAR, ELISABETTA VISALBERGHI,EDUARDO B. OTTONI, and MARINO GOMES DE OLIVEIRA. "Wild Capuchin Monkeys (Cebus libidinosus ) Use Anvilsand Stone Pounding Tools".