Kaputsiinahv

Allikas: Vikipeedia

Kaputsiinahvid (Cebus) on Lõuna-Ameerika haplorhiinsete primaatide alamseltsi kuuluvate ahvide perekond. Varasema klassifikatsiooni järgi olid graatsilised ja robustsed kaputsiinahvid ühes perekonnas, aga 2011. aastal uuendati süstemaatikat ja robustsed kaputsiinahvid ülendati omaette perekonnaks Sapajus. Kaputsiinahvid on laialt levinud primaadid, levialaga Kesk-Ameerika märgadest rannikumetsadest kuni Argentina põhjaosariikideni. Nad on 30–56 cm pikad, kusjuures saba võib olla kehapikkune.

Etümoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Nimetuse on kaputsiinahvid saanud katoliikliku frantsisklaste kerjusordu alamordu munkade kaputsiinide järgi, kel tavaks kanda pruuni mungarüüd suure kapuutsiga.[1]

Kaputsiinahv Cebus capucinus
Valgepea kaputsiinahv Costa Rica Guanacaste provintsis jõe ääres puu peal
Valgepea kaputsiinahv Costa Rica Guanacaste provintsis jõe ääres puu peal
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Imetajad Mammalia
Selts Esikloomalised Primates
Alamselts Haploriinsed primaadid Haplorrhini
Infraselts Simiiformes
Sugukond Karbusahvlased Cebidae
Perekond Kaputsiinahv Cebinae
Liik Valgepea kaputsiinahv Cebus capucinus
Ladinakeelne nimetus
Cebinae
Bonaparte, 1831

Perekonnad Cebus
Sapajus

Liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Perekonda kuulub neli liiki:

  • Graatsiline kaputsiinahv Cebus
    • Valgenägu kaputsiinahv, Cebus albifrons
      • Ekuadori kaputsiinahv, Cebus albifrons aequatorialis
      • Cebus albifrons albifrons
      • Šokipea kaputsiinahv, Cebus albifrons cuscinus
      • Trinidadi valgenägu kaputsiinahv, Cebus albifrons trinitatis
      • Cebus albifrons unicolor
      • Vahelduv kaputsiinahv, Cebus albifrons versicolor
    • Valgepea kaputsiinahv, Cebus capucinus
    • Kaapori kaputsiinahv, Cebus kaapori
    • Kiilupeaga kaputsiinahv, Cebus olivaceus

Uue klassifikatsiooni järgi on robustsed kaputsiinahvid eraldi perekonnas.

  • Robustsete kaputsiinahvide levikuala: Lilla: Sapajus apella (Syn. Cebus apella) Punane: Sapajus cay (Syn. Cebus cay) Sinine: Sapajus flavius(Syn. Cebus flavius) Roosa: Sapajus libidinosus (Syn. Cebus libidinosus) Oranž: Sapajus macrocephalus (Syn. Cebus apella macrocephalus) Roheline: Sapajus nigritus (Syn. Cebus nigritus) Kollane: Sapajus robustus (Syn. Cebus nigritus robustus) Pruun: Sapajus xanthosternos (Syn. Cebus xanthosternos)
    Robustne kaputsiinahv Sapajus
    • Mustpea, pruun või tupsuline kaputsiinahv, Sapajus apella
      • Gujaana kaputsiinahv, Sapajus apella apella
      • Sapajus apella fatuellus
      • Suurpea kaputsiinahv, Sapajus apella macrocephalus
      • Margarita saare kaputsiinahv, Sapajus apella margaritae
      • Sapajus apella peruanus
      • Sapajus apella tocantinus
    • Blond kaputsiinahv, Sapajus flavius (taasavastatud liik)
    • Musttriip kaputsiinahv, Sapajus libidinosus
      • Sapajus libidinosus juruanus
      • Sapajus libidinosus libidinosus
      • Sapajus libidinosus pallidus
      • Sapajus libidinosus paraguayanus
    • Must kaputsiinahv, Sapajus nigritus
      • Sapajus nigritus cucullatus
      • Sapajus nigritus nigritus
    • Harikaputsiinahv või robustne tupsuline kaputsiinahv, Sapajus robustus
    • Kuldkõht kaputsiinahv, Sapajus xanthosternos

Intelligentsus[muuda | muuda lähteteksti]

Kaputsiinahvid kuuluvad Uue Maailma intelligentsemate ahvide hulka ja neid kasutatakse palju laborites, varem ka tänavameelelahutuses. Pruun ehk tupsuline kaputsiinahv on eriti tähelepanuväärne oma pikaaegse (üle 30 aasta[2]) tööriistakasutusoskuse tõttu, ühena vähestest mitteinimahvidest. Kui nad näevad araraunasid söömas palmipähkleid, valivad kaputsiinahvid mõned kõige rohkem valmis viljad, joovad vedela sisu ja viskavad puuvilja koos pähkliga maha, kaotades justkui huvi pähkli enda vastu. Kui need äravisatud on aga mõne aja pärast tahkestunud ja muutunud rabedaks, korjavad kaputsiinahvid need uuesti üles, ning viivad suure lameda kivi juurde, kuhu on kogunud jõest leitud kive. Seepeale purustavad nad lamedat kivi alasina ja jõekive haamrina kasutades pähklid ja söövad sisu. Noored kaputsiinahvid õpivad seda vanadelt, kogenumatelt ahvidelt, kuid neil võib kuluda kuni 8 aastat kuni ise pädevaks muutuvad. On tõestatud, et tegu pole uudishimuliku, vaid etteplaneeritud ja tasu nimel tehtava käitumisega.

2005. aastal tehti eksperiment, kus uuriti kaputsiinahvide võimet raha kasutada. Pärast mitmekuist treeningut hakkasid ahvid käituma viisil, mis näitas nende arusaama rahast kui vahetusvahendist, sealjuures reageerides ratsionaalselt hinnatõusudele ja püüdes vältida võimalikke kahjusid, sarnaselt inimestega.

Moskiitohooajal purustavad kaputsiinahvid sajajalgseid ja teatud taimede lehti, hõõrudes neid oma seljale ja muule karvastikule, kasutades neid loodusliku putukatõrjevahendina.

Eneseteadlikkus[muuda | muuda lähteteksti]

Kui neile näidata peegelpinda, siis reageerivad kaputsiinahvid viisil, mis näitab, et nad ei pea peegelpilti mõneks teiseks ahviks, aga ei pruugi ka mõista, et vaatavad peegelpilti.

Eksperiment oli jaotatud kolmeks:

  1. Kaputsiinahvidele näidati tundmatut samast soost ahvi läbipaistva tõkke taga.
  2. Kaputsiinahvidele näidati samast soost tuttavat ahvi läbipaistva tõkke taga.
  3. Peegelpilt.

Esimesel juhul olid emased ahvid närvilised ja vältisid kontakti, isased tegid ähvardavaid liigutusi. Teisel juhul ei reageerinud enamik ei isaseid ega emaseid ahve. Peegelpilti nähes tegid emased ahvid sõbralikke liigutusi ja vaatasid pikalt silma. Isased reageerisid aga segaduse või häiritusega, mõni püüdis isegi toast põgeneda.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Fragaszy, Dorothy M.; Visalberghi, Elisabetta; Fedigan, Linda M. ((21 June 2004)). The Complete Capuchin: The Biology of the Genus Cebus.. Cambridge University Press. ISBN 978-0-521-66768-5.. Lk 5. 
  2. DOROTHY FRAGASZY, PATRICIA IZAR, ELISABETTA VISALBERGHI,EDUARDO B. OTTONI, and MARINO GOMES DE OLIVEIRA. "Wild Capuchin Monkeys (Cebus libidinosus ) Use Anvilsand Stone Pounding Tools".