Kanepi kirikuaed

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Kanepi kirikuaed on kirikuaed Kanepi kihelkonnas Võrumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Kanepi alevikus Kanepi vallas Põlva maakonnas.

Kirikuaed on olnud kasutusel kalmistuna arvatavasti alates 1674. aastast, kui rajati Kanepi esimene puukirik, mis tõenäoliselt asus praegusest kirikust pisut ida pool. 1737. aastal ehitati uus puukirik praeguse kivikiriku kohale ehk siis vanast kirikust pisut lääne pool. Matmine kirikuaeda lõpetati üldiselt millalgi pärast 1772. aastat ning edaspidi maeti kihelkonna surnud vanale kalmistule, pärast 1847. aastat ka uuele kalmistule.[1] Kaevetöödel kas 2002[2] või 2004. aastal[3] satuti praegusest kirikust idas vundamendile, mis võib olla vana kiriku või kirikuaia osa.

Kirikuaias üldiselt pole hauatähiseid. Arvatavasti muutus aia välisilme uue kiriku ehitamise käigus 1804-1810 ning pärast põlengut kiriku taastamise käigus 1831-1938. Ka aia uus piirdemüür ehitati 1838. aastal. Kirikuaeda maeti seega umbes 100 aasta jooksul, kuid maetud inimeste üldarv ei ole teada. Praegu (jaanuaris 2015) on see üldiselt hooldatud.

Mälestis[muuda | muuda lähteteksti]

Kanepi kirikuaed on 1999. aastast riiklik ehitismälestis.[2] Selle alal asub mälestisena veel kirikuaia piirdemüür[4], kirik, II maailmasõja matmispaik ja Vabadussõja mälestussammas.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Kanepi". - Võrumaa. Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. Eesti II. Tartu 1926. Lk 194
  2. 2,0 2,1 Kultuurimälestis nr 23678 "Kanepi kirikuaed"
  3. Enn Esko. "Varbuse, Kanepi, Valgjärve". Maalehe Raamat. Tallinn 2005. Lk 61
  4. Kultuurimälestis nr 23679 "Kanepi kirikuaia piirdemüür"

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Kanepi". - Võrumaa. Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. Eesti II. Tartu 1926. Lk 194
  • Enn Esko. "Varbuse, Kanepi, Valgjärve". Maalehe Raamat. Tallinn 2005. Lk 61

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]