Kalju Vaikjärv

Allikas: Vikipeedia

Kalju Vaikjärv (sündinud 1. juunil 1954 Krasnojarski krais Vene NFSV-s) on eesti sporditegelane.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Lõpetas 1972. aastal Tallinna 2. Keskkooli ja 1977. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonna majandusliku informatsiooni mehhaniseeritud töötlemise eriala.[1][2]

Töö[muuda | muuda lähteteksti]

Kontori-, kirja- ja kunstitarvete hulgimüügiga tegeleva AS Vunderi aktsionär ja juhatuse esimees.[3]

Sportlasena[muuda | muuda lähteteksti]

Noorena harrastas Peeter Torro ja Uno Kajaku juhendamisel suusakahevõistlust, võitis 1971. aastal Eesti NSV noorte meistrivõistlustel kahevõistluse üksikvõistluses pronksi.[1][4] Peale kõrgkooli lõpetamist hakkas harrastama orienteerumist.

Sporditegelasena[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli 1982. aastal TA Orienteerumisklubi asutajaliige ja esimene esimees.[5]

Aastatel 1984–1987 oli ta Eesti NSV Orienteerumisföderatsiooni ja aastatel 1987–1994 Eesti Orienteerumisliidu (EOL) president. Tema algatusel võeti 1985. aastal kasutusele Eesti orienteerujate koodisüsteem (EOL kood) ja 1990. aastal hakkas ilmuma väljaanne "Orienteerumisinfo". Tema presidendiks oleku ajal võeti Eesti Orienteerumisliit 10. juulil 1992 Rahvusvahelise Orienteerumisföderatsiooni liikmeks.[6]

Ta oli üks Eesti Spordi Keskliidu (ESK) taastajatest, aastatel 1990–1994 ESK juhatuse liige. Aastatel 1992–1994 Eesti Olümpiakomitee liige.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Eesti Spordi Biograafiline Leksikon. Vaikjärv, Kalju
  2. TTÜ lõpetajad 1918-2006
  3. "Inforegister. Kalju Vaikjärv". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. veebruar 2015. Vaadatud 10. veebruaril 2015.
  4. "ESBL sporditulemused. 31. Eesti meistrivõistlused - Individuaalne tavavõistlus". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. veebruar 2015. Vaadatud 10. veebruaril 2015.
  5. "TA OK ajalugu". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. veebruar 2015. Vaadatud 10. veebruaril 2015.
  6. Vello Viirsalu. Eesti orienteerumise sünd ja hiilgeaastad 1959–1970. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]