Kalasoomused

Särje soomused on hallikad ja helgivad

Kalasoomused ehk soomused, on kala keha kaitsev, plaadikestest koosnev kattemoodustis. Soomused on spetsiaalsed kala epidermise ehk pealiskatte väljakasved, mis on moodustunud mesodermist ehk looterakkude keskmisest rakukihist. Kala nahk ehk epidermis, koosneb kolmest kihist - limakiht, epiderm ja alusnahk. Limakihi moodustavad limanäärmed, mis paiknevad alusnahas. Epiderm on naha õhuke pealmine kiht. Alusnahk annab kala nahale elastsuse ja tugevuse.[1] Kalasoomuste tekkeviis eristab neid roomajate soomustest. Sõltuvalt kalaliigist võivad kalade soomused olla liigiti erinevad, mistõttu on võimalik kalasid süstematiseerida ja identifitseerida.

Soomustetüübid

Soomused erinevad üksteisest struktuuri, suuruse ja tekkeviisi poolest, mistõttu saab neid kategoriseerida. Kalasoomuseid on nelja põhitüüpi: plakoidsoomused, kosmoidsoomused, ganoidsoomused ja elasmoidsoomused.

Kosmoidsoomused

Latimeeria(Latimeria chalumnae)

Kosmoidsoomused on kõige vanem soomustetüüp. Soomused on struktuaalselt sarnased ganoidsoomustele, kuid paksemad ja tugevamad. Kosmoidsoomustest arenesid välja ganoidsoomused. Neid soomuseid katab kerantiin. Kerantiini all on kosmiini ja isopediini kihid. Kosmiin on käsnjas kiht, mis sarnaneb dentiinile ja isopediin on luukiht, mis koosneb sidekoest ja luust. Dentiin on samuti emailitaoline kiht, aga tugevam kui tavaline email. Isopediini kihti ümbritseb vitrodentiini kiht. Kosmoidsoomuseid on leida väljasurnud vihtuimsetel kaladel, näiteks latimeeria.

Ganoidsoomused

Ganoidsoomused ehk vaapsoomused on paksud (kahe- kuni kolmekihilised) neljakandilised, enamasti rombja kujuga soomused, mis paiknevad kala kehal diagonaalsete ridadena. Ganoidsoomuste pealmine kiht on ganoiin, keskmine kiht on dentiin ja viimane kiht on peamiselt luu. Ganoiin on emaili laadne kiht, mis erineb päris emailist struktuaalselt. Need soomused esinevad vaaphaugil ja tuurlastel.

Plakoidsoomused

Plakoidsoomused vaadelduna läbi elektronmikroskoobi

Plakoidsoomused ehk nahahambad koosnevad kehapinnale ulatuvast ogast ja lubjastunud sidekoelisest alusplaadist. Need soomused on kinnitunud kala kehapinnale. Sarnaselt hammastele on plakoidsoomustel pulp, mis koosneb veresoontest, sidekoest ja närvidest. Pulbis asuvad odontoblastid, mis sekreteerivad dentiini. Dentiin moodustab soomuste järgmise kihi. Dentiin on kaetud vitrodentiiniga, mis takistab soomustel terve elu koos kalaga kasvada. Vitrodentiin on emaililaadne moodustis soomuste pinnal, mis sisaldab dentiini ja orgaanilist ainet. Vanad soomused langevad välja ning asemele kasvavad uued. Sellist tüüpi soomused esinevad haidel ja raidel.

Elasmoidsoomused

Tsükloidsoomus - karpkala(Cyprinus Carpio)

Elasmoidsoomused ehk õhiksoomused on tekkinud ganoidsoomustest. Elamsoidsoomused on ümara struktuuriga ning neil puudub ganoiinikiht. Ganoiinikihi puudumine muudab soomused õhukeseks ja painduvaks. Elasmoidsoomustel on kolm kihti : piirav kiht, väline ja sisemine mineraliseerunud kollageeni kiht. Piirav kiht on kõige pealmine mineraalne kiht. Esimene kollageeni kiht on alfa-1-kollageen ja teine kollageenikiht on alfa-2-kollageen. Välimine ehk alfa-1-kollageen on rohkem mineraliseerunud kui sisemine ehk alfa-2-kollageen. Soomused paiknevad üksteise peal, moodustades katusekivi mustri. Soomused on kinnitunud alusnahas paiknevatesse taskustesse. Elasmoidsoomused jagunevad kaheks soomusetüübiks: tsükloid- ja ktenoidsoomused.

Ktenoidsoomus - ahven(Perca Fluviatilis)

• Tsükloidsoomused ehk kaarsoomused on sileda äärega ning esinevad enamus kaladel.
• Ktenoidsoomused ehk saagsoomused on aga saagja servaga ning esinevad näiteks ahvenalistel.

Vaata veel

• Ihtüoloogia
• Eesti kalade loend
• Kalad