Kalasoomused
Kalasoomused ehk soomused on kala keha kaitsev, plaadikestest koosnev kattemoodustis. Soomused on spetsiaalsed kala epidermise ehk pealiskatte väljakasved, mis on moodustunud mesodermist ehk looterakkude keskmisest rakukihist. Kalasoomuste tekkeviis eristab neid roomajate soomustest. [1] Sõltuvalt kalaliigist võivad kalade soomused olla liigiti erinevad, mistõttu on võimalik soomuste abil kalasid süstematiseerida ja identifitseerida.
Kala nahk ehk epidermis, koosneb kolmest kihist - limakiht, epidermis ja alusnahk. Limakihi aitavad moodustada limanäärmed, mis paiknevad alusnahas. Epiderm on naha õhuke pealmine kiht. Alusnahk annab kala nahale elastsuse ja tugevuse.[1]
Soomustetüübid[muuda | muuda lähteteksti]
Soomused erinevad üksteisest struktuuri, suuruse ja tekkeviisi poolest, mistõttu saab neid kategoriseerida. Kalasoomuseid on nelja põhitüüpi:
Plakoidsoomused[muuda | muuda lähteteksti]
Plakoidsoomused ehk nahahambad koosnevad kehapinnale ulatuvast ogast ja lubjastunud sidekoelisest alusplaadist. Neid soomuseid katab vitrodentiin, mis takistab soomusel terve elu koos kalaga kasvada. Vitrodentiin on emaililaadne moodustis soomuste pinnal, mis sisaldab dentiini ja orgaanilist ainet. Vanad soomused langevad välja ning asemele kasvavad uued. Sellist tüüpi soomused esinevad haidel ja raidel.[2]
Kosmoidsoomused[muuda | muuda lähteteksti]
Kosmoidsoomused on sarnased ganoidsoomustele, kuid paksemad ja tugevamad. Kosmoidsoomustest arenesid välja ganoidsoomused. Kosmoidsoomuseid katab vitrodentiin, mille all paikneb kosmiin ning viimane kiht on luu. Kosmiin on käsnjas kiht, mis sarnaneb dentiinile. Kosmoidsoomuseid on leida väljasurnud vihtuimsetel kaladel, näiteks latimeeria.
Ganoidsoomused[muuda | muuda lähteteksti]
Ganoidsoomused ehk vaapsoomused on paksud (kahe- kuni kolmekihilised) neljakandilised, enamasti rombja kujuga soomused, mis paiknevad kala kehal diagonaalsete ridadena. Ganoidsoomuste pealmine kiht on ganoiin, keskmine kiht on dentiin ja viimane kiht on peamiselt luu. Ganoiin on emaili laadne kiht, mis erineb päris emailist struktuaalselt. [3] Need soomused esinevad vaaphaugil ja tuurlastel.
Elasmoidsoomused[muuda | muuda lähteteksti]
Elasmoidsoomused ehk õhiksoomused on ümara struktuuriga ning on tekkinud ganoidsoomustest. Elasmoidsoomustel puudub ganoiinikiht. Ganoiinikihi puudumine muudab elasmoidsoomused õhukeseks ja painduvaks. Elasmoidsoomustel on kolm kihti : piirav kiht, väline ja sisemine mineraliseerunud kollageeni kiht. Piirav kiht on kõige pealmine mineraalne kiht. Välimist ja sisemist mineraliseerunud kollageeni kihti eristab ainult mineraalide hulk. [4] Soomused paiknevad üksteise peal, moodustades katusekivi mustri. Soomused on kinnitunud alusnahas paiknevatesse taskustesse. Elasmoidsoomused jagunevad kaheks soomusetüübiks: tsükloid- ja ktenoidsoomused.
- Tsükloidsoomused ehk kaarsoomused on sileda äärega ning esinevad enamus kaladel.
- Ktenoidsoomused ehk saagsoomused on aga saagja servaga ning esinevad näiteks ahvenalistel.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Enneveer, M. 1977 "Kalakasvatus"
- ↑ Rawat, P. Zhu, D. Rahman, M.Z. Barthelat, F. 2020, Structural and mechanical properties of fish scales for the bio-inspired design of flexible body armors: A review. From Journal Acta Biomateralia 121, Pages 41-67
- ↑ Shultze, H-P. (2016) Scales, Enamel, Cosmine, Ganoine, and Early Osteichthyans. In Journal Comptes Rendus Palevol volume 15, issues 1-2, pages 83-102
- ↑ Arola, D. Murcia, S, et al. (2018) The limiting layer of fish scales: Structure and properties. In JournalActa Biomaterialia, volume 67, pages 319-330