Kakandilised
| Kakandilised | |
|---|---|
 Eophreatoicus sp., Austraalia magevetes elav kakand | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
| Alamhõimkond |
Vähid Crustacea |
| Klass |
Kõrgemad vähid Malacostraca |
| Selts |
Kakandilised Isopoda Latreille, 1817 |
Kakandilised (Isopoda) on vähilaadsete alamhõimkonda kuuluv mitmepalgeline selts vähilisi.
Kakandilisi võib leida peaaegu kõikidest maakera asustatavaist elupaikadest, kuid nad eelistavad madalaid merealasid. Teistest vähkidest erinevalt esineb nende hulgas ka maismaarühmi (näiteks alamselts Oniscidea). Kõige liigirohkemalt on neid aga meresügavustes (näiteks alamselts Asellota). Kakandiliste hulgas on ka parasiitseid liike (perekond Cymothoa).
Kakandilised on iidne loomarühm, neid on leitud alates Karboni ajastust.
Eesti liigid
[muuda | muuda lähteteksti]Eestis elab kakandilisi 23 liiki, neist 15 maismaal ja 8 meres.
Maismaal on tavalisimad keldrikakand ja mullakakand. Eesti veekogude tavalisim kakandiline on vesikakand.
- Armadillidium opacum
- Armadillidium pictum
- Armadillidium pulchellum
- Armadillidium vulgare – harilik keraskakand (tegelikult Eestis ei esine)[1]
- Armadillidium zenckeri
- Asellus aquaticus – vesikakand
- Cylisticus convexus
- Eurydice pulchra (Eestis võõrliigina)
- Haplophthalmus mengei
- Hyloniscus riparius
- Idotea balthica – balti lehtsarv
- Idothea viridis – roheline lehtsarv
- Jaera albifrons – valgelaup-kakand[2]
- Ligidium hypnorum
- Oniscus asellus – harilik mullakakand
- Philoscia muscorum (tegelikult Eestis ei esine)
- Platyarthrus hoffmannseggi
- Porcellio scaber – keldrikakand
- Porcellio spinicornis
- Porcellionides pruinosus (uued leiud puuduvad)
- Saduria entomon – merikilk
- Trachelipus rathkei – tavakakand
- Trichoniscus pusillus – pisikakand
Süstemaatika
[muuda | muuda lähteteksti]Alamseltsid
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Getriin Orgusaar 2020. Eesti maismaakakandilised: Leviku ja liigilise koosseisu muutused viimase saja aasta jooksul. (Bakalaureusetöö.) Tartu: Eesti Maaülikool. (Lk 23.)
- ↑ Järvekülg, Arvi 1965. Mere- ja riimveeselgrootute levikupiiridest Matsalu lahes. Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised, bioloogia 14(3): 362–365.