Merikilk
| Merikilk | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
| Klass |
Vähilaadsed Crustacea |
| Selts |
Kakandilised Isopoda |
| Sugukond |
Chaetiliidae |
| Perekond |
Saduria |
| Liik |
Merikilk |
| Binaarne nimetus | |
|
Saduria entomon (Linnaeus, 1758) | |
Merikilk (Saduria entomon ehk Mesidotea entomon) on liik vees elavaid kakandilisi.
Merikilk on levinud Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani põhjaosa rannikuvees. Reliktina leidub merikilki ka Läänemeres, Kaspia meres ning mõnedes Põhja-Euroopa järvedes aladel, mis olid hilisjääajal kaetud meredega (näiteks Laadoga, Vänern ja Vättern). Võõrliigina on merikilk sisse toodud Musta merre.
Merikilk on üks Läänemere suurimaid vähilaadseid. Isasloomad võivad kasvada 8 cm pikkuseks, emasloomad on väiksemad. Tema keha on lapik, ovaalne, halli või hallipruuni värvi.
Merikilk toitub teistest väikestest selgrootutest põhjaloomadest (kirpvähilised, hulkharjasussid, surusääsklaste vastsed jms), aga ka liigikaaslastest ja surnud kaladest. Merikilk on tursa ja võldaslaste toiduks.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Merikilk andmebaasis eElurikkus
