Kajakamber

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Meedias kasutatakse mõistet kajakamber (inglise keeles echo chamber) metafoorina, kirjeldamaks olukorda, kus isiku uskumust tugevdab kommunikatsioon ja kordamine suletud süsteemi sees. "Kajakambrit" külastades saavad inimesed otsida teavet, mis tugevdab nende olemasolevaid vaateid kui teadvustamata kinnitusmõju. See võib suurendada poliitilist ja sotsiaalset polariseerumist ja äärmuslust.[1] See mõiste on metafoor, mis põhineb akustilisel kajakambril, kus helid kõlavad õõneskambris.

Veel üks esilekerkiv mõiste Internetis "kajava" ja homogeniseeriva mõju kirjeldamiseks on "kultuuriline tribalism".[2]

Ülevaade[muuda | muuda lähteteksti]

Internet on laiendanud juurdepääsetava poliitilise teabe mitmekesisust ja hulka. Positiivse poole pealt võib see luua avaliku arutelu pluralistlikuma vormi. Negatiivsest küljest võib suurem juurdepääs teabele põhjustada valikulist kokkupuudet ideoloogiliselt toetavate kanalitega.[1] Äärmuslikus "kajakambris" esitab üks teabe hankija väite, mida paljud mõttekaaslased kordavad, kuulevad ja kordavad uuesti (sageli liialdatud või muul moel moonutatud kujul)[3] kuni enamik inimesi eeldada, et väite äärmuslik variatsioon on tõsi.[4]

Oluline on eristada kajakambreid ja filtrimulle. Mõlemad mõisted on seotud viisidega, kuidas üksikisikud puutuvad kokku sisuga, kus puuduvad vastuolulised arvamused. Kõnekeelt võidakse neid mõisteid kasutada vaheldumisi, sünonüümidena. Kajakamber viitab aga üldisele nähtusele, mille kohaselt inimesed puutuvad kokku ainult mõttekaaslastelt pärineva teabega, filtrimullid tulenevad aga algoritmidest, mis valivad sisu varasema veebikäitumise põhjal, näiteks otsinguajaloo või veebiostude põhjal.[5]

Kajakambri efekt ilmneb internetis sarnaselt mõtlevate inimrühmade koondumise tõttu. Võib tekkida karjaefekt ja tunneli nägemist. Veebiarutelus osalejatel omaenda arvamus teistelt osalejatelt pidevalt vastu kajada, mis tugevdab nende individuaalset uskumussüsteemi. Kajakambrites olevad isikud jäävad sinna pidama sageli seetõttu, kuna kajakambri liikmed aktsepteerivad suurema tõenäosusega nende arvamusi.[6] See juhtub seetõttu, et Internet on võimaldanud juurdepääsu suurele hulgale hõlpsasti kättesaadavale teabele. Inimesed saavad üha enam oma uudiseid veebis ebatraditsiooniliste allikate, näiteks Facebooki, Google'i ja Twitteri kaudu. Paljud neist veebisaitidest on loonud isikupärastamise algoritmid, mis pakuvad kasutajatele valikulist teavet, suuresti sõltuvalt millisele teabele kasutaja on varem positiivselt reageerinud. See sisu kureerimise meetod on asendanud traditsioonilise uudistetoimetaja funktsiooni.[7] Teabe vahendatud levitamine internetipõhiste suhtlusvõrgustike kaudu põhjustab algoritmilise filtrimulli tekkimise riski.

Veebipõhised kogukonnad killustuvad, kui mõttekaaslased grupeeruvad ja liikmed kuulevad argumente ühes kindlas suunas või kindlast ideoloogiast lähtuvalt. Teatud veebiplatvormides (näiteks Twitteris), tekivad kajakambreid tõenäolisemalt, kui teema on olemuselt poliitiline, võrreldes teemadega, mida peetakse neutraalseks.[8] Suhtlusvõrgustike kogukonnad on kuulujuttude tugevdajad,[9] kuna inimesed võivad usaldada omaenda sotsiaalse rühma esitatud tõendusmaterjale rohkem kui ajakirjandust.[10] See võib luua olulisi tõkkeid veebimeediumis kriitiliseks diskursuseks. Sotsiaalne diskussioon ja jagamine kannatavad siis, kui inimestel on kitsas teabebaas ja nad ei jõua väljapoole oma võrgustikku. Kajakambrid võivad olla inimese heaolule kahjulikud. Põhimõtteliselt võib filtrimull moonutada meie enda tegelikkust, mida meie arvates välised allikad ei saanud muuta. Farnam Streeti akadeemiline ajaveeb selgitab, et filtrimull võib avaldada meile suuremat mõju, kui me arvame. See võib luua kajakambreid, mis paneb meid uskuma, et see, mida te reklaamide kaudu näete, on ainus õige arvamus või perspektiiv.[11] See ulatub tagasi Internetis pidevalt ringluses olnud poliitiliste reklaamide juurde, pannes kasutaja arvama, et see on ainus õige arvamus seal. Teisisõnu öeldes: „Kui faktid meile ei meeldi, ei usu me neid. Kui meile meeldib, et midagi meile faktina esitatud on, isegi kui see on vale, siis kipume seda uskuma. Kui kuuleme igapäevaselt liiga palju meile sobivat arvamust, usume, et muid arvamusi pole ja meie oma on kindlasti õige.

Paljusid mitte-internetipõhised kogukonnad on samuti segregeeritud poliitiliste veendumuste ja kultuuriliste vaadete baasilt. Kajakambri efekt võib takistada inimesi märkama keele ja kultuuri muutusi ühiskonna gruppides mis jäävad nende omast väljapoole. Veebikajakambrid võivad mõnikord mõjutada inimese soovi osaleda sarnastes aruteludes ka mujal. 2016. aasta uuringus leiti, et „Twitteri kasutajad, kes tundsid oma vaatajaskonda Twitteris nende arvamusega nõustuvat, olid rohkem valmis tööl sellel teemal sõna võtma”.[6]

Vastumeetmed[muuda | muuda lähteteksti]

Mõned ettevõtted on ka teinud jõupingutusi kajakambri mõju vähendamiseks läbi algoritmilise lähenemise. Tuntud näide selle kohta on muudatused, mida Facebook tegi oma “Trending” lehele, mis on Facebooki kasutajatele kohapealne uudisteallikas. Ettevõtte muutis seda rubriiki, minnes ühe uudiseallika kuvamiselt teatud teema või sündmuse jaoks mitme uudiseallika kuvamisele. Selle eesmärk oli pakkuda mis tahes pealkirja jaoks mitmeid uudiseallikad ja seeläbi näidata lugejatele erinevaid seisukohti ja tõlgendusi. On idufirmasid, mis arendavad rakendusi, mille eesmärk on julgustada kasutajaid oma kajakambreid avama. UnFound.news pakub lugejatele tehisintellekti (AI) kureeritud uudisterakendust, tutvustades neile uudiseid erinevatest ja selgelt vastukäivatest vaatenurkadest, aidates neil kujundada ratsionaalset ja informeeritud arvamust, selle asemel, et alistuda omaenda eelarvamustele. Samuti sunnib see lugejaid lugema erinevaid vaatenurki, kui nende lugemismuster on ühe ideoloogia poole kallutatud.[12][13] Veel üks näide on BuzzFeed Newsi beetafunktsioon, mille nimi on "Outside Your Bubble".[14] See katse lisab Buzzfeed Newsi artiklite allosas mooduli, mis näitab reaktsioone antud artiklile erinevatest platvormidest (nt Twitter, Facebook ja Reddit). Selle kontseptsiooni eesmärk on suurendada läbipaistvust ja hoida ära kallutatud vestlusi, mitmekesistades sel viisil vaatenurki, mida nende lugejad tajuvad.[15]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Barberá, Pablo, et al. "Tweeting from left to right: Is online political communication more than an echo chamber?." Psychological science 26.10 (2015): 1531-1542.
  2. Dwyer, Paul. "Building Trust with Corporate Blogs". Texas A&M University. lk 7. Vaadatud 6.03.2008. 
  3. Parry, Robert (28. detsember 2006). "The GOP's $3 Bn Propaganda Organ". The Baltimore Chronicle. Vaadatud 6.03.2008. 
  4. "SourceWatch entry on media "Echo Chamber" effect". SourceWatch. 22. oktoober 2006. Vaadatud 3.02.2008. 
  5. Bakshy, Eytan; Messing, Solomon; Adamic, Lada A. (5. juuni 2015). "Exposure to ideologically diverse news and opinion on Facebook". Science (inglise keeles) 348 (6239): 1130–1132. ISSN 0036-8075. PMID 25953820. doi:10.1126/science.aaa1160. 
  6. 6,0 6,1 Hampton, Keith N.; Shin, Inyoung; Lu, Weixu (3. juuli 2017). "Social media and political discussion: when online presence silences offline conversation". Information, Communication & Society 20 (7): 1090–1107. ISSN 1369-118X. doi:10.1080/1369118x.2016.1218526. 
  7. Hosanagar, Kartik (25. november 2016). "Blame the Echo Chamber on Facebook. But Blame Yourself, Too". Wired.com. Vaadatud 24.09.2017. 
  8. Barberá, Pablo; Jost, John T.; Nagler, Jonathan; Tucker, Joshua A.; Bonneau, Richard (21. august 2015). "Tweeting From Left to Right". Psychological Science (inglise keeles) 26 (10): 1531–1542. PMID 26297377. doi:10.1177/0956797615594620. 
  9. DiFonzo, Nicholas (11. september 2008). The Watercooler Effect: An Indispensable Guide to Understanding and Harnessing the Power of Rumors. Penguin Books. ISBN 9781440638633. Vaadatud 24.09.2017. 
  10. DiFonzo, Nicholas (21. aprill 2011). "The Echo-Chamber Effect". The New York Times. Vaadatud 24.09.2017. 
  11. Parrish, Shane (31. juuli 2017). "How Filter Bubbles Distort Reality: Everything You Need to Know". Farnam Street. 
  12. "AI meets News". unfound.news (inglise keeles). Vaadatud 12.06.2018. 
  13. "Echo chambers, algorithms and start-ups". LiveMint. Vaadatud 12.06.2018. 
  14. "Outside Your Bubble". BuzzFeed (inglise keeles). Vaadatud 5.03.2018. 
  15. Smith, Ben (17. veebruar 2017). "Helping You See Outside Your Bubble". BuzzFeed.