Kaj Munk

Allikas: Vikipeedia
Kaj Munk

Kaj Harald Leininger Munk (sünninimega Kaj Harald Leininger Petersen, hiljem tuntud kui Kaj Munk) (13. jaanuar 18984. jaanuar 1944) oli taani näitekirjanik ja luterlik pastor, kes on andnud suure panuse Taani kultuuriellu. Teise maailmasõja ajal sakslaste okupeeritud Taanis ja natside poolt tapetud märter Kaj Munk on öelnud: „Tapke meid Suurel Reedel, ja me tõuseme üles Ülestõusmispühal.“

Kaj Harald Leininger Petersen sündis Lollandi saarel ja pärast tema vanemate surma kasvatas teda Munki-nimeline perekond. Ta õppis Nykøping Toomkoolis ja Kopenhaageni Ülikoolis teoloogiat. 1924. aastast oli ta Lääne-Jüütimaa Vedersø vikaar. Töötas pastorina kuni 1944. aastani, mil ta tapeti.

Munk oli tugev Taani Saksa okupatsiooni vastane (1940–1945), kuigi ta ei toetanud demokraatiaideid ja eelistas “Põhjamaade diktaatori” põhimõtet. Tema soov oli, et keegi ühendaks Põhjamaad ja säilitaks rahvusvaheliste kriiside ajal nende neutraalsuse.

Alguses Munk imetles Napoleoni ja Hitlerit (kes oli ühendanud sakslased) soovides, et sarnane ühendav jõud oleks ka taanlastel. See seik leidis aset 1930. aastate alguses, kuid see jäi teda kummitama ka edaspidi. Munki suhtumine Hitlerisse ja Mussolinisse muutus täielikult, kui ta sai teada, mida Hitler saatis korda saksa juudi kogukonnas, ja mida tegi Mussolini Etioopia sõjas. 1938. aastal avaldas Taani ajaleht Jyllands-Posten esilehel Kaj Munki avaliku pöördumise Benito Mussolinile, kus ta kritiseeris juutide tagakiusamist.

Gestapo arreteeris Kaj Munki 4. jaanuari öösel 1944 Hørbylundes, Silkeborgi lähistel. Tema laip leiti järgmisel hommikul teeäärsest kraavist vigases taani keeles kirjutatud sedeliga ja temast mitmeid meetreid eemal oli talt enne maha laskmist äravõetud piibel. Kaj Munki surm šokeeris ka neid taanlasi, kes selle ajani olid Saksa okupatsiooni leebelt suhtunud. Peale Munki juhtumit hakati välisriigi okupantidele osutama ulatuslikku vastupanu.

Draamakirjanik ja muusika[muuda | muuda lähteteksti]

Oma osa on ta andnud Taani teatri kujunemisele. Kaj Munki draamaloomingut avaldati ja lavastati põhiliselt 1930ndatel, kuigi need olid kirjutatud juba 1920ndatel. Näidendit "Ordet" peetakse sageli tema parimaks tööks.

Monki näidendid, mida on mängitud teatrites: Pilatus (1917. avaldatud 1937) Ordet (1925) Kærlighed (1926) En Idealist (1928) I Brændingen (1929) Kardinalen og Kongen (1929) Cant (1931) De Udvalgte (1933) Sejren (1936) Han sidder ved Smeltediglen (1938) Egelykke (1940) Niels Ebbesen (1942) Før Cannae (1943) Tema teoseid eesti keelde tõlgitud ei ole. Mõnda teost on võimalik laenutada Rahvusraamatukogust.

Kaj Munki elust on kirjutatud mitu raamatut. Raamatu ”Munk” autoriks on Taani rahvasaadik ja mitut Taani ministeeriumi juhtinud Per Stig Møller.

Bjarne Nielsen Brovst on kirjutanud ”Kaj Munk og den stærke mand”

Kaj Munki laul "Den Blå Anemone" on kirjutatud väikesele sinilillele, kes suutis vastu pidada karmis Lääne-Jüütimaa kliimas. Kaj Munki sünnisaarel olid sinilillede kasvuks sobivad huumuserikkad mullad. Lääne-Jüütimaa tuulisele saarele tööle asudes võttis Kaj Munk oma kodusaarelt kaasa sinilille ja istutas selle oma aeda. See hakkas õitsema. Pärast luterliku pastori Kaj Munki mõrvamist 1944. aastal sai see laul suurele osale tolleaegsele taani põlvkonnale rahvustunde, kirikliku ja armastuslaulu tähenduse.

Omal ajal kritiseeris Kaj Munk teravalt Saksa okupatsiooni ajal passiivseks jäänud Taani rahvaülikoolide (folkehøjskole) juhte. Folkehøjskole juhid ei andestanud talle seda ja tema laul ei ole rahvakooli laulikus ("Højskolesangbogen"). Sellegipoolest tehti laulust tuhandeid koopiaid ja seda laulu lauldakse armastusega.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kaj Munk http://www.kirjasto.sci.fi/kajmunk.htm

The Kaj Munk Research Center (vaadatud 31.05.2016)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Laul Den Blå Anemone" Youtube