Kaasasündinud sensorineuraalne kurtus koertel

Kaasasündinud sensorineuraalne kurtus koertel on üks sagedasemaid kurtuse põhjuseid koertel.

Kaasasündinud sensorineuraalne kurtus on eriti levinud valge karvastikuga või heledate laikudega koeratõugude hulgas nagu näiteks dalmaatsia koer, bullterjer, inglise kokkerspanjel, austraalia karjakoer, catahoula leopardikoer, Parson Russelli terjer ja Bostoni terjer. Kaasasündinud sensorineuraalse kurtuse korral on kahjustunud sisekõrvas olev tigu, selle kuulmisretseptorrakud või aferentsed närvirakud.

Sensorineuraalse kurtuse korral tekib kuulmiskadu 3–4 nädala jooksul pärast kutsika sündimist ning tegemist on ravimatu haigusega. Kaasasündinud sensorineuraalset kurtust seostatakse pigmendipuudulikkusega. Nimelt sisaldab teojuha (ductus cochlearis) soonjutt (stria vascularis) pigmentrakke ehk melanotsüüte. Pigmendipuudulikkuse korral puuduvad soonjutis talitlusvõimelised melanotsüüdid, mis omakorda põhjustab kuulmisretseptorrakkude kahjustumist ja seeläbi kurtust.

Melanotsüütide talitluse määravad ära geenid. Koertel määrab valge karvastiku või laikude esinemist ja osakaalu nn valgelaiksuse (white spotting) lookus, mida tähistatakse tähega S. S-lookusel on kirjeldatud 4 alleeli: üks dominantne alleel S, mis määrab ära tumedate värvide (ehk pigmendi) esinemise ning kolm retsessiivset alleeli, mis määravad valgete laikude esinemise osakaalu karvastikus. Retsessiivsed alleelid on si ehk iiri märgiste (Irish spotting), sp ehk laigulisuse (piebald) ja sw ehk ülivalge (extreme white) alleelid. Kurtus esineb enamasti neil koeratõugudel, kellel ekspresseeruvad tugevalt S-lookuse retsessiivsed alleelid. Lisaks oleneb pigmendi esinemine nn marmorgeeni (M) olemasolust. M-lookusel on 2 alleeli: retsessiivne alleel, mis toodab ühtlast pigmenti, ja dominantne alleel, mille mõjul tekivad tumedale karvastikule suvaliselt paiknevad heledamad või valged laigud. Koerad, kes on homosügootsed dominantse alleeli suhtes, on enamasti kurdid ning neil esineb ka nägemishälbeid. M-geeni puhul võivad ka heterosügootsed koerad olla kurdid, kuid kurtuse esinemise tõenäosus sõltub sel juhul koeratõust. Nii S- kui ka M-geenid suruvad alla melanotsüütide talitlust, põhjustades valgete laikude või heledama pigmendi esinemist, mõnedel koertel ka siniste silmade esinemist. Samas põhjustab melanotsüütide talitluse allasurumine ka häireid soonjuti (stria vascularis) talitluses ning soodustab seetõttu kurtuse teket. Pigmendi puudumist vikerkestas ja kurtuse esinemise seost on enim täheldatud just S-geeni retsessiivseid alleele kandvatel tõugudel, nagu dalmaatsia koer, inglise setter ja inglise kokkerspanjel.