Melanotsüüt

Allikas: Vikipeedia

Melanotsüüdiks (ladina melanocytus) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel peamiselt epidermise osades paiknevat spetsialiseerunud pigmendirakku.[1]

Melanotsüüdid mõjutavad ka juuste ja naha värvust.

Melanotsüüdid arenevad ja migreeruvad inimese lootel embrüonaalses eluetapis crista neuralis'es melanoblastidest.

Sihtkohta jõudnud melanotsüüdid hakkavad melanosoomi, mille sees sünteesitakse melaniini, komplekteerima.

Melanotsüüdid paiknevad epidermise stratum basale kihis ja on tihedalt seotud keratinotsüütide ja Langerhansi rakkudega.

Umbes iga kümnes basaalkihi rakkudest on melanotsüüt, lisaks on melanotsüüdid ka karvafolliikulites, limaskestadel ja silmades.

Ka südames paiknevad melanotsüütidesarnased rakud, kuid nende ülesanded pole selged, need võivad osaleda südame rütmihäirete vallandamisel.[2]

Roomajatel[muuda | muuda lähteteksti]

Madudel[muuda | muuda lähteteksti]

Madudel on melanotsüüte tuvastatud peamiselt nahas. Melanotsüüdid liigitatakse asukoha järgi: pärisnahas paiknevad naha melanotsüüdid, epidermises paiknevad epidermaalsed melanotsüüdid ja nahaalused melanotsüüdid, mis paiknevad sügaval nahas ja moodustavad võrgustiku. Kõik nimetatud rakud sisaldavad melaniini sünteesivaid osiseid. Lisaks sisaldavad melaniiniladestusi ka mõningate inimeste suhtes mürkmadudeks liigitatud madude, näiteks pärisrästiklaste ja lõgismadulaste peas paiknevad mürginäärmeid katvad koed, lihased kui ka mürginäärmed. Sugukonda Colubridae liigitatud madudel melaniiniladestusi Duvernoy näärmetes ei ole tuvastatud.[3]

Imetajatel[muuda | muuda lähteteksti]

Melanotsüütide paigutus nahas

Patoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Vitiliigo[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Vitiliigo

Mitmetel selgroogsetel loomadel (näiteks inimestel, kassidel, pühvlitel, hobustel, sigadel ja koertel) põhjustab epidermaalsete melanotsüütide hävimine tõenäoliselt vitiliigot.[4]

Melanoom[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Melanoom

Melanoomi patogenees ja ravi on siiani lõpuni uurimata. Mitmed melanotsüütide arengus osalevaid geene on tuvastatud ka maliignetes melanotsüütides, mida on tuvastatud melanoomi põdevate inimeste kasvajakolletes.[5]

Inimeste melanoomi rakuliinide põhjal arvatakse, et melanoomi tekkes mängivad rolli ka rakkude eritatavad kasvufaktorid nagu tuumornekroosifaktor alfa, tuumornekroosifaktor beeta, närvikasvufaktor (NGF) jpt.

Vogt–Koyanagi–Harada syndrome[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Vogt–Koyanagi–Harada syndrome

Vogt–Koyanagi–Harada syndrome (VKH syndrome) on eeldatavasti autoimmuunse geneesiga haigus, mida iseloomustab krooniline, kahepoolne, difuusne granulomatoosne uveiit ja ka naha, neuroloogilised ja kuulmishäired.

VKH sündroom on immuunvahendatud haigus. Arvatakse, et selles mängivad rolli T-abistajarakud, mis vahendavad autoimmuunreaktsioone melanotsüütide vastu nahas, silmamunasoonkestas, kesknärvisüsteemis ja sisekõrvas, mille tagajärjel hävitatakse melanotsüüdid.

Ravimindutseeritud patoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Dopamiin[muuda | muuda lähteteksti]

Rakukultuuridega seotud uuringud näitavad, et dopamiin indutseerib melanotüütide apoptoosi.[6]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik" 465:2004.
  2. Mark D. Levin, Min Min Lu,Nataliya B. Petrenko jt, Melanocyte-like cells in the heart and pulmonary veins contribute to atrial arrhythmia triggers, J Clin Invest. 2. november 2009; 119(11): 3420–3436, doi: 10.1172/JCI39109, PMCID: PMC276917, veebiversioon (vaadatud 8.07.2015) (inglise keeles)
  3. F.Harwey Puogh, Gary Kwiecinski, Willy Bemis, [Pilt:///C:/Documents%20and%20Settings/kasutaja/My%20Documents/EuropeanVIper/1978_Pough,%20Kwiecinski,%20Bemis_Melanin_deposits_associated_with_the_venom_glands_of_snakes.pdf Melanin Deposits Associated with the Venom Glands of Snakes],J.Morph, (1978), 155':63 - 72, veebiversioon (vaadatud 20.06.2014) (inglise keeles)
  4. Rebat M. Halder, Johnathan L. Chappell, Vitiligo Update, Elsevier, lk 86, 2009, doi:10.1016/j.sder.2009.04.008, veebiversioon (vaadatud 01.06.2014) (inglise keeles)
  5. Audrey Uong ja Leonard I. Zon, Melanocytes in Development and Cancer, J Cell Physiol. Jan 2010; 222(1): 38–41., PMCID: PMC2783760, doi: 10.1002/jcp.21935, veebiversioon (vaadatud 20.06.2014) (inglise keeles)
  6. Chu CY, Liu YL, Chiu HC, Jee SH., Dopamine-induced apoptosis in human melanocytes involves generation of reactive oxygen species. Lühikokkuvõte., Br J Dermatol. juuni 2006 ;154(6):1071-9., veebiversioon (vaadatud 20.06.2014) (inglise keeles)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]