Bullterjer

Bullterjer
FCI standard nr 11
Rühm	3: terjerid
Alarühm	3: bull-tüüpi terjerid
Standard nr	11   05.07.2011 (en )
Päritolumaa	Inglismaa
Kohalik nimetus	Bull Terrier
Hüüdnimed	bully, valge kavaler, kiilpea, džentelmeni kaaslane, gladiaator
Alias(ed)	inglise bullterjer
Töökatsed	ei
Tunnused
Turja kõrgus	40–55 cm
Kaal	20–40 kg
Kattekarv	karv tihe, lühike ja läikiv
Karvkate	valge, tiigritriibuline, kolmevärviline ja punakaspruun
Pesakond	keskmiselt 5 kutsikat
Eluiga	6–9 aastat
Koer (Canis lupus familiaris)

Bullterjer on Suurbritannias Inglismaal aretatud koeratõug.

Inglismaal olid härja- ja koeravõitlused vanasti väga populaarsed. Kui inglise parlament härjavõitlused 1835. aastal keelas, hakati pidama koeravõitlusi. Selleaegsed buldogid olid kerge kehaehitusega ja kõrgemate jalgadega. Koeravõitluse tarbeks oli aga vaja väledat ja paindlikku, kuid samas suure lihaskonnaga võitluskoera. Et saada veel võimsamaid ja vastupidavamaid koeri, ristati buldogeid terjeritega. Birminghamist pärit tõukoerte aretaja James Hinks, kes oli küll suurepärane aretaja, kuid kehv aretusalane arvepidaja, aretas bullterjeri, ristates arvatavasti valge inglise terjeri, dalmaatsia koera ja buldogi.

Bullterjer (vasakul) ja kääbusbullterjer

Uut tõugu terjerid olid enamasti valget värvi ja nad tunnistati tõuks aastal 1887. Alles pärast teist maailmasõda lisandusid tõustandardisse lubatud värvidena veel tiigritriibuline, kolmevärviline ja punakaspruun. Bullterjer oli aretatud spetsiaalselt võitluskoeraks. Tõugu iseloomustavad suurepärane lihaskond, hea hüppevõime ja mis peamine – peaaegu puuduv valuaisting võitlussituatsioonis. Iseloomult on bullterjer truu, kartmatu ja vastupidav.

Bullterjer on õigete kasvatusvõtete korral väga inimsõbralik ja perelembene loom. Sellest hoolimata on bullterjeri pidamine mõnes riigis siiski keelatud.