Kaarsõlg

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Rauaaegne pronksist ja hõbedast profileeritud kaarsõlg Järnåldernist, Västergötlandist
Kullatud hõbedast langobardi sõrmiksõlg 7. sajandist

Kaarsõlg, ka fiibula (ladina keeles fibula 'nõel', 'okas'[1]) on haaknõela põhimõttel funktsioneeriv[2] ja pronksiajast keskajani kasutusel olnud sõletüüp, mis koosneb kaaretaolisest sõlekehast ja selle alla kinnitatud nõelast.

Kaarsõlg kinnitusvahendina riietel[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi arheoloogilisei leide kujutavatele illustratsioonidele on fiibula tavaliselt paigutatud laiema osaga kõrgemal (nii-öelda ristikujuliselt), võib kaasaegsetel kujutistel näha kandmist nõnda, et laiem osa on ette- ja allapoole suunatud ning pikk sõlejalg suunaga taha ja üles.

Jaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti 2.–10. sajandi arheoloogilises materjalis leiduvad kaarsõled jagatakse kaare ja jala kuju ning kaunistuste järgi järgmistesse tüüpidesse[3][4]:

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]