Haaknõel
Haaknõel on nööpnõela variant, millel on ühel poolel lihtne vedrumehhanism ja teisel poolel nõela kinni hoidev haarak.
Haarakul on kaks ülesannet: see hoiab nõelaotsa kinni, moodustades suletud süsteemi, ning katab nõela teravat otsa, et see ei vigastaks kasutajat.
Haaknõelu kasutatakse tavaliselt tekstiilide üksteise külge kinnitamiseks, näiteks tekstiilesemete valmistusprotsessis.
Haaknõela eelkäijateks olid sõled, mille kinnitusmehhanism sarnanes haaknõela omaga. Haaknõela leiutajaks peetakse ameerika mehaanikut Walter Hunti, kes oli sõbrale 15 dollarit võlgu ning lootis leiutisest saadava tuluga võla tasuda. Ta patenteeris haaknõela 1849. aastal ja müüs õigused 400 dollari eest, aimamata, et tema leiutisega hakatakse teenima miljoneid.