Küttekeha

Allikas: Vikipeedia

Küttekeha[muuda | muuda lähteteksti]

Küttekeha on kütte- või kuumutusseadme soojust andev osa. Soojus võib siirduda küttekehalt köetavale keskkonnale või seadmeosale konvektsiooni (konvektsioonküttesade ehk konvektor), kiirguse (kiirgusküttesede ehk radiaator) või kokkupuute teel (kontaktküttesede). Kütteseadme kuumutamiseks rakendatakse kuuma vett, auru, sulametalli või muud läbivoolavat soojuskandjat (läbivooluküttekeha), elektrit (elektriküttekeha), keemilist reaktsiooni (keemiline küttekeha) või paigutatakse küttekeha ajutiseks kuuma keskkonda, köetavale alusele vms. Läbivooluküttekeha on sirg-või siugtoru, õõnesribistik, -plaat vms, tema pind võib olla sile või liigestatud, [1] Madalatemperatuuriliseks elektriküttekehaks on küttekaabel.


Elektriküttekeha[muuda | muuda lähteteksti]

Erikujulisi elektriküttekehi

Elektriküttekehades läbib elektrivool küttetraate, -ribasid või -vardaid, mis on valmistatud suure takistusega kuumuskindlast metallist (näiteks kroomi ja nikli sulamist, volframist, molübdeenist), räni- või metallkarbiidist (SiC, TiC, ZrC) või grafiidist ning mis võivad olla katmata või ümbritsetud isolatsiooni ja kaitsekattega.

Elektriliste konvektsioon- ja kontaktküttekehade töötemperatuur on tavaliselt 100..1000 °C. Töökindluse ja ohutuse tagamiseks valmistatakse nad enamasti hermeetiliste metalltorudena, mille teljel teralises pressisolatsioonis (kvartsliiv, periklass vm.) paikneb keermik-küttetraat. Kasutatakse ka küttekehi, mille keermik paikneb keraamilises (šamott) plaadis, sellised on enamus elektripliidi kütteplaate.

Kiirgusküttekehade töötemperatuur on 1000...3000 °C ja need osad, mida läbib elektrivool, paiknevad lahtiselt või läbipaistvas ümbrises. Kiirgusküttekehadena kasutatakse ka infrapunalampe. Elektriküttekehade eelis läbivooluküttekehade ees on lihtne ehitus, väikesed mõõtmed, hea reguleeritavus ja kõrgemate temperatuuride saavutamise võimalus. [1]

Küttekehade kasuamine[muuda | muuda lähteteksti]

Läbivooluküttekehi kasutatakse keskküttes, soojusvahetites, vedelikemahutite küttesedmeis jm. Elektriküttekehi kasutatakse elektriahjudes, -pliitides, hoonete kütte- ja kliimasedmeis, masinate ja aparaatide kohtkütteseadmeis jm. [1] [2]

Küttekehade ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed läbivooluküttekehad valmistas koos esimese vesiküttesedmega kasvuhoone jaoks 1716. a rootsi masinaehitaja M. Triewald (1691-1747). Esimese elektriküttekeha valmistas 1842. a E. Lenz. [1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Küttekeha. Eesti Entsüklopeedia, 5. kd, Tallinn: Kirjastus Vakgus, 1990 lk 342
  2. EB Therm Kütteelemendid