Küüpvärvaine

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Indigolahusest välja võetud lõng on rohekas. Värvalitöökoda Oaxacas, Mehhiko
Indigolahus värvitu leukoalusena. Klaasi seintel on see hakanud õhuhapniku toimel oksüdeeruma

Küüpvärvaine (saksa keeles Küpenfarbstoff) on saksa keelest tuletatud termin selliste värvainete kohta, mis värvimisprotsessis redutseeritakse lahustuvateks värvituteks leukoalusteks ja hiljem oksüdeeritakse uuesti värvilisteks lahustumatuteks ühenditeks[1].

Sõnavara[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti keeles on kasutatud küüpvärvaine kohta ka omatüvelist sõna kahjavärv ja potisinise kohta kahjasinine. Keemianomenklatuuri komisjoni soovitusel tuleks segadusttekitavat sünonüümi vältida[2], sest kahjavärviks on enamasti nimetatud lepakoortest saadud mustjaspruuni värvi või raudvitrioli, nn kübaramusta[3].

Näiteid[muuda | muuda lähteteksti]

Tuntuim küüpvärvaine on indigo, mis pärast värvimislahusest välja võtmist peab sinise värvuse saavutamiseks õhuhapniku toimel oksüdeeruma[4]. Selline looduslik värvaine on ka purpurtigudest saadav purpur ja hiina indigoks nimetatud lokao[5]. Küüpvärvid on ka kõik indigo derivaadid nagu näiteks indigokarmiin, ja tänapäeval kivisöetõrvast sünteesitud indantreenvärvid, mida leidub paljudes värvitoonides.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]