Purpurtigu

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Tuntumad purpurteod ja neist saadud purpuriga värvitud kangad. Viini loodusmuuseumi (Naturhistorisches Museum) eksponaat
Purpurmantlis keiser Justinianus I ja kaks õukondlast purpursete tablion'idega bütsantsi mosaiigil Ravenna San Vitale kirikus
Purpurrüüs keisrinna Theodora, kaks õukondlast ja õuedaamid samas, Ravenna San Vitale kirikus apsiidimosaiigil
13. sajandi loodusentsüklopeedia, Jacob van Maerlanti "Der naturen bloeme" värsstekst mereloomadest, sh purpurteost (Murices). Koninklijke Bibliotheek, KA 16, 117v-118r

Sõna purpurtigu kasutatakse mitme ogakodalaste sugukonda (Muricidae) kuuluva mereteoliigi kohta, kelle mantliõõne näärme sekreedist saab antiikpurpurit ehk Tüürose purpurit, punakaslillat kuni violetset küüpvärvainet.

Liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Ajalooliselt on purpurtigudena tuntud järgmised Vahemeres elavad liigid[1]:

ja Põhja-Atlandis elav liik

Purpurvärvainet saab ka Uue Maailma teoliikidest

Värv[muuda | muuda lähteteksti]

Ühest teost saab väga vähe värvi tooraineks olevat sekreeti (1200 teost saab 1,4 g)[1] ja seetõttu on purpurivärv olnud läbi aegade üks kõige kallimaid. Kõikides purpurit tundnud kultuurides on purpuriga värvitud tekstiili kandmine olnud kõrgeima positsiooniga isikute privileeg.

Esimesed purpurivärvi tootjad olid foiniiklased, tekstiilide värvimise monopoli hoidsid enda käes Tüüros ja Siidon[2]. Kirjalike allikate teatel koguti tigusid suurtesse tõrtesse soolvette ja töödeldi saadust värvi saamiseks uriini ja lubjaga. Tehnoloogia võtsid üle roomlased ja nende kaudu Bütsantsi värvalid. Umbes 9. sajandi paiku läks purpuri valmistamise retsept kaotsi ja tänapäevani on olemas mitu hüpoteesi selle värvi valmistamise tehnoloogia kohta, mida uurijad taas üritavad ka katseliselt kontrollida[3].

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]