Köhakeskus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Köhakeskus on köhimist juhtiv keskus peaajus. Ta paikneb piklikajus.

Köhavastased vahendid toimivad köhakeskusele.[1]

Ehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Köhakeskuse täpne asukoht ja toimimisviis on jäänud mõnevõrra tabamatuks. Johannes Peter Müller täheldas 1838, et köharefleksi koordineerib piklikaju, kuid selle uurimine on edenenud aeglaselt, sest katseloomade tavalised anesteetikumid olid morfium ja opiaadid, mis köhimist tugevalt pidurdavad. Pealegi on köhakeskusel tõenäoliselt kattuvusi hingamisrütmi generaatori võrgustikuga.[2] Nii et tegu ei ole mitte niivõrd konkreetse piirkonnaga kui funktsiooniga ajutüve hingamis- ja refleksivõrgustikes.

Köharefleksi käigus liigub erutus köharetseptoritest neuronitesse solitaartuumas ning sealt hingamisvõrgustike teistesse osadesse. Köhareaktsiooni mustrigeneraatoriks võib olla eel-Bötzingeri kompleks. On teada, et köhareaktsioonis etendavad olulist osa piklikaju kaudaalse õmblustuuma osad nucleus raphe obscurus ja nucleus raphe magnus. Mustrigenereerimisesse ja -regulatsiooni võivad olla kaasatud veel pneumotaksiline keskus, lateraalne tegmentaalne ala ja sügavad väikeaju tuumad.[3] Selle mudeli põhjal on loodud hingamist, neelamist ja köhimist koordineerivate piklikaju süsteemide edukad ühendmudelid.[4][5]

Asja teeb keerulisemaks see, et köhimist saab esile kutsuda ja pidurdada tahtlikult, mis viitab peaaju kõrgemate süsteemide juhtivale rollile. Tahtliku, allasurutud ja indutseeritud köhimise funktsionaalne ajukuva näitab, et isegi tahtmatu köhimise puhul võib olla kaasatud mitu ajukoore ala. Paistab seevastu, et tahtlik köhimine ei aktiveeri piklikaju süsteeme.[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. D.C. Bolser. Central Mechanisms II: Pharmacology of Brainstem Pathways. Handbook of Experimental Pharmacology 2009; (187), lk 203–217. doi: 10.1007/978-3-540-79842-2_10. Veebiversioon
  2. J. G. Widdicombe. Neurophysiology of the Cough Reflex. – European Respiratory Journal, 1995, 8, lk 1193–1202. Veebiversioon (pdf).
  3. R. Shannon, D.M. Baekey, K.F. Morris, S.C. Nuding, L.S. Segers, B.G. Lindsey. Production of reflex cough by brainstem respiratory networks. – Pulmonary Pharmacology & Therapeutics 17 (2004), lk 369–376.
  4. Bolser DC, Pitts TE, Morris KF. The use of multiscale systems biology approaches to facilitate understanding of complex control systems for airway protection. – Current Opinion in Pharmacology, 2011, juuni:11(3), lk 272–277. Veebiversioon
  5. Russell O'Connor, Lauren S. Segers, Kendall F. Morris, Sarah C. Nuding, Teresa Pitts, Donald C. Bolser, Paul W. Davenport, and Bruce G. Lindsey. A Joint Computational Respiratory Neural Network-Biomechanical Model for Breathing and Airway Defensive Behaviors. – Frontiers on Physiology, 2012; 3: 264. doi: 10.3389/fphys.2012.00264. Veebiversioon
  6. Stuart B. Mazzone, Leonie J. Cole, Ayaka Ando, Gary F. Egan, Michael J. Farrell. Investigation of the Neural Control of Cough and Cough Suppression in Humans Using Functional Brain Imaging. – The Journal of Neuroscience, 23. veebruar 2011, 31(8): 2948-2958; doi: 10.1523/JNEUROSCI.4597-10.2011