Kääviniidistik

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Pilt mitoosi metafaasist mikroskoobi all. Käävniidid (rohelised) on valmis tõmbama tütarkromatiidid (sinised) vastaspooltele.

Kääviniidistik koosneb niitjatest valkudest, mis mängivad olulist rolli raku jagunemisel. See on bipolaarne struktuur, mis koosneb mikrotuubulitest ja nendega seotud valkudest. Kääviniidid tekivad mitoosi profaasis ning võtavad osa kromosoomide (täpsemalt kromatiidide) jaotamises tütarrakkude vahel.

Ülesanne[muuda | muuda lähteteksti]

Kääviniitide ülesanne on tütarkromatiidid raku vastaspooltele tõmmata, et geneetiline informatsioon saaks uuele rakule pooldumisel edasi kanduda. Raku pooldumisel liiguvad kaks algselt tuuma läheduses olevat tsentrosoomi raku vastaspooltele. Kahe tsentrosoomi ja nendevaheliste tsentromeeride vahele tekivad kääviniidid, mis mitoosi anafaasis tõmbavad tütarkromatiidid vastaspooltele. Mitoosi lõppfaasis ehk telofaasis kaovad kääviniidid, tütarkromatiidid on raku vastaspooltele tõmmatud ning rakk saab lõplikult poolduda.