Jäähiid
Jäähiid on hiiglaslik planeet, mis koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist raskematest elementidest, nagu hapnik, süsinik, lämmastik ja väävel. Päikesesüsteemis on kaks jäähiiglast: Uraan ja Neptuun.[1]
Astrofüüsikas ja planetoloogias nimetatakse jääks lenduvaid keemilisi ühendeid, mille külmumispunkt on üle 100 K, nagu vesi, ammoniaak või metaan, mille külmumistemperatuurid on vastavalt 273 K (0°C), 195 K (−78°C) ja 91 K (−182°C). 1990. aastatel tehti kindlaks, et Uraan ja Neptuun on eraldiseisev hiidplaneetide klass, mis on eraldiseisev teistest hiidplaneetidest Jupiterist ja Saturnist, mis on valdavalt vesinikust ja heeliumist koosnevad gaasihiiud.[2]
Kuna jäähiidudel puuduvad täpselt määratletud tahked pealispinnad, koosnevad need peamiselt gaasidest ja vedelikest. Jäähiidude koostisosad olid planeetide tekkimisel tahked ained, kui need kas otseselt jää kujul või veejäässe kinni jäid. Tänapäeval on Uraanis ja Neptuunis väga vähe vett jää kujul alles. Selle asemel eksisteerib vesi peamiselt ülekriitilise fluidumina. Uraan ja Neptuun koosnevad massilt vaid umbes 20 % jagu vesinikust ja heeliumist, võrreldes Päikesesüsteemi gaasihiiglaste Jupiteri ja Saturniga, mille massist on üle 90% vesinik ja heelium.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Glossary term: Ice Giant". Office of Astronomy for Education. Vaadatud 10. märtsil 2024.
- ↑ "Why do astronomers call Uranus and Neptune ice giants?". Astronomy.com. Vaadatud 10. märtsil 2024.