Juri Trutnjev
 | Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. (Märts 2023) |
| Juri Trutnjev Юрий Петрович Трутнев | |
|---|---|
 Ametlik portree | |
| Isikuandmed | |
| Sündinud |
1. märts 1956 Popazna, Molotovi oblast, Vene NFSV |
| Rahvus | venelane |
| Erakond | Ühtne Venemaa |
Juri Trutnev (sündis 1. märtsil 1956 Polazna külas, Dobrjanski rajoonis, Molotovi oblastis) on Nõukogude ja Venemaa riigitegelane. Kuraator Kaug-Ida föderaalringkonnas alates 19. juulist 2021.[1]
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
1978. aastal lõpetas mäeinsenerina Permi Polütehnilise Instituudi mäeosakonna. Oma erialal töötas ta õpingute ajal instituudis puuriabina, nafta- ja gaasitootmise operaatorina NGDU Polaznaneftis ja Komineftis. 1978-1981 Permi naftatööstuse uurimis- ja projekteerimisinstituudi nooremteadur.
1981-1986 komsomoli Permi linnakomitee instruktor. 1986–1988 juhtis Permi oblasti täitevkomitee spordikomiteed.
1988. aastal asutas koos partneritega ühistu "Kontakt", mis tegeles spordisimulaatorite arendamise ja tootmisega; simulaatoreid müüdi peamiselt erinevatele valitsusorganisatsioonidele. 1990. aastal juhtis ta ühistu baasil loodud ettevõtet "EX LIMITED". 1996. aastal sai temast A/S "E. K. S. International" president.
1994. aastal valiti Permi oblasti seadusandlikku kogusse, kus juhtis majanduspoliitika ja maksude komiteed ning Permi linnaduumasse.
1996. aasta detsembris valiti Permi linnapeaks saades 61 protsenti häältest.
2000. aasta detsembris valiti Permi oblasti kuberneriks saades 51 protsenti häältest. Tema valitsusajal käivitati esimene piirkondade ühendamise protsess tänapäeva Venemaal - kaotati Komi-Permi autonoomse ringkond ja liideti otseselt Permi oblastiga ning 7. detsembril 2003 viidi edukalt läbi ühinemise referendum.
24. maist 19. detsembrini 2003 - Vene Föderatsiooni Riiginõukogu presiidiumi liige. 9. märtsist 2004 Venemaa loodusvarade minister. 22. maist 2012 Venemaa presidendi abi.
31. augustil 2013 Venemaa Föderatsiooni asepeaminister – Vene Föderatsiooni presidendi täievoliline esindaja Kaug-Ida föderaalringkonnas.
Alates 2018. aasta detsembrist – Arktika Arengu Riikliku Komisjoni esimees.
Vara ja tulu[muuda | muuda lähteteksti]
Aastatel 2009 ja 2012 püstitas ta isikliku sissetulekute absoluutse rekordi Vene Föderatsiooni valitsuse liikmete hulgas.
2019. aasta tulemuste kohaselt sai ta Forbesi Venemaa rikkaimate saadikute ja riigiteenistujate edetabelis 23. positsiooni. Tema sissetulek ulatus 538,4 miljoni rublani ja pere 540,55 miljoni rublani.
https://www.forbes.ru/profile/yurii-trutnev?from_rating=378037
Aleksei Navalnõi 2020. aasta juulis avaldatud uurimise kohaselt kuulub Trutnjevile Serebrjanõ Boris häärber, mille väärtus on 2 miljardit rubla.
Sanktsioonid[muuda | muuda lähteteksti]
Alates 9. juunist 2022 on ta olnud Ukraina isiklike sanktsioonide all.
https://www.president.gov.ua/documents/4002022-42813