Lehekülje Jupiter lähteteksti vaatamine

{{A-klassi artikkel}}
{{See artikkel| räägib planeedist; vanarooma jumala kohta vaata artiklit [[Jupiter (jumal)]]; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Jupiter (täpsustus)]]}}
{{Infokast planeet
|sümbol           = [[Pilt:Jupiter_symbol (bold).svg|24px]]
|pilt             = Jupiter and its shrunken Great Red Spot.jpg
|pildiallkiri     = Jupiter (2014)
|orbiidi_tüüp     =
|orbiidi_pikkus   =
|afeel            = 5,458104 [[Astronoomiline ühik|aü]]
|periheel         = 4,950429 aü
|keskmine_kaugus_päikesest = 
|kaugus_Maast     =
|orbiidi_ekstentrilisus = 0,0489
|tiirlemisperiood = 11,8618 aastat
|sünoodiline_periood  = 398,88 päeva
|orbitaalkiirus   = 13,07 km/s
|orbiidi_kalle    = 1,303°
|diameeter        = 
|ekvatoriaalne_raadius =
|polaarraadius    =
|pindala          = 6,1419×10<sup>10</sup> km²
|ruumala          = 1,4313×10<sup>15</sup> km³
|mass             = 1,8982×10<sup>27</sup> kg
|tihedus          = 1,326×10³  kg/m³
|raskuskiirendus  = 24,79 m/s²
|paokiirus        = 59,5 km/s
|pöörlemisperiood = 9 tundi ja 50 minutit
|pöörlemiskiirus  = 12,6 km/s
|telje_nurk       =
|pinnatemperatuur =
|kaaslaste_arv    = 79 (2018. aasta seisuga)
|spektriklass     =
|albeedo          = 0,343
|atmosfäär        =
|avastaja         =
|avastamise_aeg   =
}}

'''Jupiter''' on [[Päike]]sest kauguselt viies [[planeet]] ja [[Päikesesüsteem]]i kõige suurem planeet. [[Hiidplaneet]] Jupiter ületab kõigi teiste planeetide kogu[[mass]]i umbes kaks ja pool korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Astronoomid teavad Jupiteri juba antiikajast.<ref name="Xu Huang" />

[[Rooma riik|Roomlased]] panid sellele nime [[Vanarooma mütoloogia|oma peajumala]] [[Jupiter (jumal)|Jupiteri]] järgi planeedi Jupiter suuruse tõttu. Maa pealt vaadatuna võib Jupiteri [[tähesuurus]] olla kuni −2,94, mis on piisavalt hele, et jätta varje.<ref name="Shadow" />

[[Kuu]] ja [[Veenus]]e järel on Jupiter heleduselt kolmas [[taevakeha]]. ([[Opositsioon (astronoomia)|Opositsiooni]] ajal võib [[Marss]] paista lühikest aega sama hele kui Jupiter.)

Jupiter koosneb peamiselt [[heelium]]ist, mis moodustab Jupiteri massist ühe neljandiku, kõigist [[molekul]]idest moodustavad heeliumi molekulid aga vaid kümnendiku. Jupiteril võib olla raskematest elementidest tuum,<ref name="coreuncertainty" /> kuid nagu kõigil hiidplaneetidel, puudub Jupiterilgi [[tahkis|tahke]] [[pind (väliskiht)|pind]]. Kiire pöörlemise tõttu on Jupiter lapik [[sferoid]]. Jupiteri välimine [[planeedi atmosfäär|atmosfäär]] on silmanähtavalt jaotunud vastavalt [[Geograafiline laius|laiuskraadidele]] eri kihtideks, mille piirialadel esineb [[turbulents]]i ja torme.

Üks tähelepanuväärseimaid Jupiteri atmosfäärinähtusi on [[Suur Punane Laik]], mis on olnud olemas juba vähemalt [[17. sajand]]ist, mil seda vaadeldi esimest korda [[teleskoop|teleskoobiga]]. Jupiteri ümbritseb tugev [[magnetväli]] ja palja silmaga nähtamatu [[Jupiteri rõngad|rõngaste süsteem]]. Jupiteril on vähemalt [[Jupiteri kaaslased|79 kaaslast]], sealhulgas neli suurt kaaslast, mille avastas 1610. aastal [[Galileo Galilei]]. Neist kõige suurema, [[Ganymedes (kuu)|Ganymedese]] [[läbimõõt]] on suurem kui [[Merkuur]]il. Hinnanguliselt võib Jupiteril 400 meetrist suurema läbimõõduga kaaslasi olla umbes 600.<ref name="600_kuud" />

Jupiteri on mehitamata [[kosmoseaparaat]]idega uuritud mitu korda, eelkõige esimeste [[Pioneer (automaatjaam)|Pioneeri]] ja [[Voyageri programm|Voyageri]] möödalendude käigus ja hiljem kosmosesondiga [[Galileo (kosmosesond)|Galileo]], mis tiirles ümber Jupiteri kaheksa aastat ja pakkus kõige täpsemat infot nii Jupiteri kui ka selle suuremate kaaslaste kohta. Pärast seda lendas 2007. aasta veebruaris Jupiterist mööda [[Pluuto]]t uurima suundunud automaatjaam [[New Horizons]], mis kasutas Jupiteri gravitatsiooni, et oma kiirust suurendada. 4. juulil 2016 jõudis Jupiteri orbiidile kosmoseaparaat [[Juno (kosmosesond)|Juno]]. Tulevikus võidakse uurida Jupiteri kaaslasel [[Europa]]l asuvat jääga kaetud vedelat ookeani.

== Ehitus ==
Jupiter koosneb peamiselt [[gaas]]ilisest ja [[vedelik|vedelast]] [[Aine (füüsika)|ainest]]. Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem [[hiidplaneet]] ja seega kõige suurem planeet. [[Ekvaator]]il on Jupiteri läbimõõt 142 984&nbsp;km. Tiheduselt on Jupiter hiidplaneetidest teisel kohal. Kõigi nelja [[Maa tüüpi planeedid|kiviplaneedi]] tihedusest on Jupiteri tihedus väiksem.

=== Koostis ===
Jupiteri ülemise atmosfääri mahust moodustavad umbes 88–92% [[vesinik]]u- ja 8–12% heeliumi[[molekul]]id. Heeliumi [[aatommass]] on vesiniku aatommassist neli korda suurem, mistõttu massi poolest moodustab Jupiteri atmosfäärist umbes 75% vesinik ja 24% heelium, ülejäänud 1% koosneb teistest elementidest. Jupiteri tuum sisaldab ka raskemaid elemente, mistõttu massist moodustab 71% vesinik, 24% heelium ja 5% teised elemendid. Jupiteri atmosfäär sisaldab vähesel määral [[metaan]]i, [[veeaur]]u, [[ammoniaak]]i ja [[räni]]ühendeid. Kuigi palju leidub ka [[süsinik]]ku, [[etaan]]i, [[vesiniksulfiid]]i, [[neoon]]i, [[hapnik]]ku, [[fosfor]]it ja [[väävel|väävlit]]. Atmosfääri välimine kiht sisaldab jäätunud ammoniaagi[[kristall]]e.<ref name="voyage" /><ref name="cassi" /> [[Infrapunaspektroskoopia|Infrapuna-]] ja [[Ultraviolettkiirgus|ultraviolettspektroskoopia]] abil on leitud ka väike kogus [[benseen]]i ja teisi [[süsivesinikud|süsivesinikke]]<ref name="Infrared" />

Vesiniku ja heeliumi vahekorra poolest sarnaneb Jupiteri atmosfääri koostis ürgse Päikese [[udukogu]] teoreetilise koostisega. Neooni [[kontsentratsioon]] on ülemises atmosfääris vaid 20 [[miljondikosa]], mis on umbes kümnendik neooni kontsentratsioonist Päikeses.<ref name="Composition" /> Raskemate [[inertgaasid|inertsete gaaside]] kontsentratsioon on Jupiteris 2–3 korda suurem kui Päikeses.

[[Spektroskoopia|Spektroskoopiliste]] uuringute põhjal arvatakse, et [[Saturn]] ja Jupiter on koostiselt sarnased, kuid teised hiidplaneedid [[Uraan]] ja [[Neptuun]] sisaldavad suhteliselt rohkem raskemaid elemente.<ref name="Ice Giant" /> Atmosfääri uurivate sondide puudumise tõttu ei ole raskemate elementide kontsentratsioon Jupiterist kaugemale jäävates planeetides täpselt teada.

=== Mass ja suurus ===
[[Pilt:SolarSystem OrdersOfMagnitude Sun-Jupiter-Earth-Moon.jpg|pisi|vasakul|Jupiteri läbimõõt on Päikese läbimõõdust umbes ühe suurusjärgu võrra väiksem (×0,10045) ja Maa läbimõõdust ühe suurusjärgu võrra suurem (×10,9733). Suur Punane Laik on umbes sama suur kui Maa [[ümbermõõt]].]]
Jupiteri mass on 2,5 korda suurem kui kõigi teiste Päikesesüsteemi planeetide kogumass. See tähendab, et Jupiterist ja Päikesest koosneva süsteemi massikese asub väljaspool Päikest. Jupiteri kõrval on Maa imeväike, kuid märkimisväärselt suurema tihedusega. Jupiteri ruumala on 1321 korda suurem kui Maa ruumala, kuid mass on vaid 318 korda suurem.<ref name="fact" /><ref name="burgess" /> Jupiteri [[raadius]] on umbes kümnendik Päikese raadiusest<ref name="shu82" /> ja selle mass on umbes 0,001 Päikese massi, seega on Päike ja Jupiter sarnase tihedusega.<ref name="davis_turekian05" /> Jupiteri massi (M<sub>J</sub> või M<sub>Jup</sub>)kasutatakse tihti teiste taevakehade, eriti [[eksoplaneet]]ide ja [[Pruun kääbus|pruunide kääbuste]] massi kirjeldamisel. Planeedi [[HD 209458 b]] mass on näiteks 0,69 M<sub>J</sub>, [[Kappa Andromedae b]] aga 12,8 M<sub>J</sub>.<ref name="Extrasolar" />

Teoreetilised mudelid ennustavad, et kui Jupiteri mass oleks praegusest palju suurem, tõmbuks ta kokku.<ref name="Seager2007" /> Massi vähese muutumise korral ei oleks muutus Jupiteri raadiuses aga kuigi suur. Kui Jupiteri mass oleks 1,6 korda suurem, suruks rõhk sisemuses planeedi tuuma nii tugevasti kokku, et planeedi ruumala väheneks, kuigi aine hulk suureneb. Seetõttu arvatakse, et Jupiteri läbimõõt on hetkel nii suur kui sellise koostise ja evolutsiooniga planeedil on võimalik saavutada.<ref name="HTUW" />

Kuigi Jupiteri mass peaks olema 75 korda suurem, et algaks [[tuumasüntees]] ja Jupiterist saaks täht, on kõige väiksema [[punane kääbus|punase kääbuse]] raadius Jupiteri raadiusest vaid 30 korda suurem.<ref name="Expanded" /><ref name="Proxima" /> Sellest hoolimata kiirgab Jupiter rohkem soojust kui ta Päikeselt saab. Jupiteri sees toodetud soojus on ligikaudu võrdne Päikeselt saadud soojusega.<ref name="elkins-tanton" />

Lisasoojust toodab Jupiteri Kelvini-Helmholtzi mehhanism. Jupiter tõmbub iga aastaga kokku umbes 2,5&nbsp;cm.<ref name="guillot04" /> Kui Jupiter tekkis, oli see palju kuumem ja umbes kaks korda suurema läbimõõduga kui praegu.<ref name="Evolution" />

=== Siseehitus ===

Arvatakse, et Jupiter koosneb suure tihedusega tuumast, seda ümbritsevast vedelast [[metalliline vesinik|metallilise vesiniku]] kihist, kus leidub ka heeliumi, ja peamiselt [[Divesinik|molekulaarset vesinikku]] sisaldavast väliskihist.<ref name="guillot04" /> Täpsem siseehitus ei ole veel teada. Arvatakse, et Jupiteri tuum koosneb kivimitest, kuid selle täpne koostis ei ole veel teada. Tuuma olemasolu pakuti välja 1997. aastal gravitatsiooniliste mõõtmiste tulemusena,<ref name="guillot04" /> mis näitasid, et tuuma mass on Maa massist 12–45 korda suurem ja moodustab Jupiteri kogumassist 4–14%.<ref name="elkins-tanton" /><ref name="Constraints" /> Tuuma olemasolu on oletatud planeedi tekke uurimisel, sest mitmed välja pakutud Jupiteri tekkimise stsenaariumid eeldavad, et massiivne tuum kogus enda ümber paksu vesiniku ja heeliumi kihi. Kui eeldada, et tuum kunagi eksisteeris, siis võis see seguneda vedela vesinikuga ja tuum võib tänaseks kadunud olla, sest gravitatsiooni mõõtmised pole veel piisavalt täpsed, et see versioon välistada.<ref name="Absent" />

Kelvini-Helmholtzi mehhanismi tõttu temperatuur tuuma suunas liikudes tõuseb. Jupiteri nn pinnal, kus on rõhk 10 [[Baar (ühik)|baari]], on temperatuur ligikaudu 340 K. Arvatakse, et faasimuutuspiirkonnas, kus molekulaarne vesinik muutub metalliliseks vesinikuks, on temperatuur 10 000 K ja rõhk 200 [[Paskal|GPa]]. Tuuma ja seda ümbritseva kihi piiril on temperatuur hinnanguliselt 36 000 K ja rõhk 3000–4500 GPa.<ref name="elkins-tanton" />

[[Pilt:Jupiter diagram.svg|pisi|keskel|600px|Diagramm Jupiteri siseehitusest]]
== Atmosfäär ==
Päikesesüsteemi planeetidest on Jupiteril kõige paksem atmosfäär, ulatudes kuni 5000&nbsp;kilomeetrini.<ref name="Sieff" /><ref name="Miller Aylward et al. 2005" /> Kuna Jupiteril puudub tahke pind, loetakse atmosfääri alguseks tavaliselt punkti, kus [[atmosfäärirõhk]] on võrdne 1 MPa ehk kümme korda suurem kui Maa atmosfäärirõhk.<ref name="Sieff" />

=== Pilvkate ===
[[Pilt:Great Red Spot From Voyager 1.jpg|pisi|25. veebruar 1979 [[Voyager 1]] tehtud pilt Suurest Punasest Laigust ja selle ümbrusest. Voyager 1 oli sel hetkel Jupiterist umbes 9,2 miljoni kilomeetri kaugusel. Otse Suure Punase Laigu all paikneva valge ovaalse tormi läbimõõt on enam-vähem võrdne Maa läbimõõduga.]]
Jupiteri katavad alati pilved, mis sisaldavad ammoniaagikristalle ja võimalik, et ka ammooniumvesiniksulfiidi. Pilved asuvad [[tropopaus]]is ja moodustavad vastavalt laiuskraadidele iseloomulikud vööndid, mis jagunevad heledateks tsoonideks ja tumedateks vöötideks.

=== Suur Punane Laik ja teised keerised ===
[[Pilt:NASA14135-Jupiter-GreatRedSpot-Shrinks-20140515.jpg|pisi|Suur Punane laik väheneb (15. mai 2014)<ref name="NASA-20140515" />]]
Tuntuim Jupiteri nähtus on ekvaatorist 22° lõunas asuv Suur Punane Laik, mis on Maast suurem alaline [[antitsüklon]]. [[Hubble'i kosmoseteleskoop|Hubble'i kosmoseteleskoobi]] viimaste vaatlusandmete järgi on Suure Punase Laigu lähedal veel kolm nn punast laiku.<ref name="Hubble" /> [[Matemaatiline mudel|Matemaatiliste mudelite]] järgi on Suur Punane Laik stabiilne ja võib olla Jupiteril püsiv nähtus.<ref name="Simulation" /> Siiski on Suure Punase Laigu suurus vaatluste ajaloo vältel vähenenud. 19. sajandil tehtud vaatlustega määrati selle oletatavaks suuruseks 41 000&nbsp;km. Voyageride möödalendude ajaks oli selle pikkus 23 300&nbsp;km ja laius umbes 13 000&nbsp;km. 1995. aastal Hubble'i kosmoseteleskoobiga tehtud vaatlustel oli Suur Punane Laik vähenenud 20 950 kilomeetrini ja 2009. aasta vaatlustel mõõdeti tormi suuruseks 17 910&nbsp;km. 2015. aastal oli tormi pikkus 16 500&nbsp;km ja laius 10 940&nbsp;km ning see väheneb 930&nbsp;km aastas.<ref name="Twilight" /><ref name="Shrinking" /> Suur Punane Laik on piisavalt suur, et seda oleks võimalik vaadelda maapealse [[teleskoop|teleskoobiga]], mille [[Ava (fotograafia)|ava]] on vähemalt 12&nbsp;cm.<ref name="Celestial" />

[[Pilt:Jupiter from Voyager 1 PIA02855 thumbnail 300px max quality.ogv|pisi|vasakul|''Time-lapse'' video (ühe kuu jooksul) [[Voyager 1]] lähenemisest Jupiterile. Näha on vööndite ja Suure Punase Laigu liikumine. [[:Pilt:Jupiter from Voyager 1 PIA02855 max quality.ogv|Täissuuruses video]] ]]
Suure Punase Laigu pikem läbimõõt on 24 000 – 40 000&nbsp;km, lühem 12 000 – 14 000&nbsp;km. See on piisavalt suur, et sinna mahuks kaks või kolm Maa läbimõõduga planeeti.<ref name="Jupiter Data" /> Suur Punane Laik pöörleb vastupäeva perioodiga ligikaudu kuus päeva.<ref name="GRS" /> Suur Punane Laik võib ulatuda kuni kaheksa kilomeetrit üle ümbritsevate pilvede.<ref name="New GRS" />

[[Turbulents]]e [[Planeedi atmosfäär|atmosfääriga]] [[hiidplaneet]]idel on sellised tormid tavapärased. Jupiteril on ka valged ja pruunid ovaalid, mis on väiksemad ilma nimeta tormid. Valged tormid koosnevad ülemises atmosfääris asuvatest suhteliselt jahedatest pilvedest. Pruunid ovaalid on soojemad ja paiknevad nn tavalises pilvekihis. Sellised tormid võivad kesta kõigest paar tundi või lausa mitu sajandit.

Viiteid sellele, et laiku ei ole võimalik seostada sügavamal planeedi pinnal asuva moodustisega, leidus isegi enne, kui Voyager tõestas, et tegu on tormiga. Suur Punane Laik liigub nimelt ülejäänud atmosfääri suhtes vastupidises suunas – mõnikord kiiremini, mõnikord aeglasemalt. Selle aja jooksul, mil inimkond on Suurt Punast Laiku jälginud, on see teinud Jupiterile peale mitu tiiru.

2000. aastal tekkis Jupiteri lõunapoolkeral kolme väikse valge ovaali ühinemise tulemusel Suure Punase Laigu sarnane, kuid sellest väiksem moodustis. Neid ovaale märgati esimest korda 1938. aastal. Uus torm sai nimeks Oval BA. Pärast tekkimist on selle intensiivsus kasvanud ja värvus muutunud valgest punaseks.<ref name="New GRS" /><ref name="Little GRS" /><ref name="New Storm" />

[[Pilt:PIA01627 Ringe.jpg|pisi|Jupiteri rõngad]]
== Rõngad ==
Jupiteril on Maalt nähtamatu [[Jupiteri rõngad|rõngaste süsteem]], mis koosneb kolmest osast: sisemisest rõngast ehk halost, suhteliselt heledast põhirõngast ja välimisest loor-rõngast.<ref name="Ring System" /> Erinevalt Saturni jäärõngastest koosnevad Jupiteri rõngad ilmselt tolmust.<ref name="elkins-tanton" />

Põhirõnga moodustavad tõenäoliselt Jupiteri kaaslastest [[Adrastea]]st ja [[Metis]]est eemaldunud osakesed. Tavajuhul langeksid osakesed tagasi kaaslastele, kuid tugeva [[gravitatsioon]]i tõttu tõmmatakse need Jupiteri poole.<ref name="Burns1999" />

Sarnasel moel on [[Thebe (kuu)|Thebe]] ja Amalthea ilmselt moodustanud loor-rõnga.<ref name="Burns1999" /><ref name="Amalthea" />

== Magnetosfäär ==
[[Pilt:Jupiter.Aurora.HST.UV.jpg|pisi|[[Virmalised]] Jupiteril]]
Jupiteri [[magnetväli]] on Maa magnetväljast 14 korda tugevam; ekvaatoril on selle tugevus 4,2 [[Gauss|G]] ja poolustel 10–14 G (1,0–1,4 mT), mis teeb sellest kõige tugevama magnetvälja terves Päikesesüsteemis (kui mitte arvestada [[päikeseplekk]]e).<ref name="worldbook" /> Arvatakse, et magnetvälja tekitab [[pöörisvool]] vedela metallilise vesiniktuuma sees. Jupiteri kaaslase [[Io (kuu)|Io]] vulkaanid purskavad suures koguses [[vääveldioksiid]]i, mis moodustab orbiidil ümber Io gaasist [[toroid]]i. Magnetosfääri toimel gaas [[Ionisatsioon|ioniseerub]] ning tekivad väävli ja hapniku [[ioon]]id. Koos Jupiteri magnetosfäärist pärit vesinikuioonidega moodustavad need Jupiteri ekvatoriaaltasandil plasma-, ning juustukihi.

Jupiteri magnetosfääri ümbritsevad [[magnetopaus]] ja nn üleminekuala. [[Päikesetuul|Päikesest lähtuvate laetud osakeste]] kokkupõrgete tulemusena Jupiteri magnetosfääriga paikneb üleminekuala piiril lööklaine, mille kaugus planeedist on 75 Jupiteri raadiust. Päikesetuule mõjul on Jupiteri magnetosfäär pikenenud ja see ulatub peaaegu Saturni orbiidini. Jupiteri neli kõige suuremat kuud tiirlevad orbiidil, mis jääb Jupiteri magnetosfääri piiridesse, ja kuud on seetõttu päikesetuule eest kaitstud.<ref name="elkins-tanton" />

== Orbiit ja pöörlemine ==
[[Pilt:Solarsystem3DJupiter.gif|pisi|250px|Jupiter (punane) teeb tiiru ümber Päikese 11,8 aastaga]]
Jupiter on ainus planeet, mille orbiidi kese Päikese suhtes on planeedist endast väljaspool, ehkki mitte kuigi palju.<ref name="Barycenter" /><ref name="Outside" /> Jupiter on Päikesest keskmiselt 778 miljoni kilomeetri (5,2 [[Astronoomiline ühik|aü]]) kaugusel ja teeb tiiru ümber Päikese 11,86 aastaga. Jupiteri elliptiline orbiit on Maa suhtes 1,31° kaldu. Kuna Jupiteri [[orbiidi ekstsentrilisus]] on 0,048, siis on orbiidi [[perigee]] ja [[apogee]] vahe 75 miljonit kilomeetrit. Jupiteri telje nurk on ainult 3,13° ja seetõttu pole planeedil võrreldes Maa või [[Marss|Marsiga]] märkimisväärset aastaaegade vaheldumist.<ref name="Interplanetary" />

Jupiter pöörleb kõigist Päikesesüsteemi planeetidest kõige kiiremini, tehes täistiiru ümber oma telje vähem kui kümne tunniga. Kiire pöörlemine tekitab ekvatoriaalse kumeruse, mis on vaadeldav ka amatööride teleskoopidega. Planeet on kujult [[ellipsoid]], mis tähendab, et planeedi diameeter ekvaatoril on suurem kui poolustel. Jupiteri diameeter ekvaatoril on poolustelt mõõdetud diameetrist 9275&nbsp;km suurem.<ref name="Primitive" />

Kuna Jupiteri pind pole tahke, on planeedi atmosfääri pöörlemine diferentsiaalne. Jupiteri atmosfääri pöörlemisperiood polaaraladel on viis minutit pikem kui ekvaatoripiirkonnas. Erinevuste tõttu kasutatakse neid kolme süsteemi viiteraamistikuna, eriti atmosfäärinähtuste graafilisel kujutamisel. I süsteem on laiuskraadidel 10° N kuni 10° S ning seal on atmosfääri pöörlemisperiood 9 tundi 50 minutit ja 30 sekundit. II süsteem on kõigil laiuskraadidel, mis jäävad I süsteemist vastavalt väljapoole. II süsteemi atmosfääri pöörlemisperiood on 9 tundi 55 minutit ja 40,6 sekundit. III süsteemi määrasid kindlaks [[Raadioastronoomia|raadioastronoomid]] ja see vastab planeedi magnetosfääri pöörlemisele, mille periood ongi planeedi ametlik pöörlemine.

== Vaatlemine ==
[[Pilt:Conjunction of Jupiter and Moon.jpg|pisi|vasakul|Jupiter ja Kuu võivad olla taevas samal ajal vaadeldavad.]]
[[Pilt:Farewell Jupiter from Cassini.jpg|pisi|15. jaanuaril 2001 [[Cassini-Huygens|Cassini]] kosmoseaparaadi tehtud foto osaliselt valgustatud Jupiterist]]
Tavaliselt on Jupiter Maalt vaadatuna heleduselt neljas taevakeha Päikese, Kuu ja [[Veenus]]e järel,<ref name="worldbook" /> aeg-ajalt paistab aga [[Marss]] Jupiterist heledamana. Olenevalt Jupiteri asukohast Maa suhtes võib Jupiteri heledus jääda vahemikku −2,9 (Päikese ja Jupiteri [[Opositsioon (astronoomia)|vastasseisu]] ajal) kuni −1,6 (Päikese ja Jupiteri [[Konjunktsioon (astronoomia)|ühenduse]] ajal). Jupiteri nurkdiameeter on samuti muutuv, jäädes vahemikku 29,8–50,1 [[Kaaresekund|sekundit]].<ref name="fact" /> Jupiteri vaatamiseks on tingimused kõige sobivamad, kui Jupiter on Maalt vaadates vastasseisus – siis on tema nurkläbimõõt suurim. Kui Jupiter asub samal ajal [[periheel]]i lähistel, on planeedi nurkläbimõõt suurim. 2011. aasta märtsis lähenes Jupiter periheelile, mistõttu 2010. aasta septembris olid väga head vaatlustingimused.<ref name="jup2010" />

Maalt vaadatuna teeb Jupiter taevas ühe täistiiru 398,9 päevaga, mida nimetatakse [[sünoodiline periood|sünoodiliseks perioodiks]]. Aeg-ajalt paistab Jupiter aga tähtede suhtes liikuvat vastupidises suunas. Selle põhjuseks on Maa ja Jupiteri tiirlemisperioodide erinevus.

Jupiteri 12-aastane tiirlemisperiood vastab 12 [[sodiaak|sodiaagimärgile]] ja võib olla märkide ajalooliseks aluseks.<ref name="burgess" /> Iga kord, kui Jupiter jõuab Päikesega vastasseisu, on see liikunud umbes 30° ehk ühe märgi võrra ida suunas.

Kuna Jupiteri orbiit jääb väljapoole Maa orbiiti, on Jupiteri faasinurk Maalt vaadatuna suurem kui 11,5°. See tähendab, et maapealsest teleskoobist vaadatuna paistab Jupiter peaaegu alati täielikult valgustatuna. Vaated osaliselt valgustatud Jupiterist saadi alles kosmosemissioonidel.<ref name="Encounter" /> Väikese teleskoobiga saab tavaliselt näha Jupiteri nelja suurimat ehk [[Galilei kuud]] ja pilvevööndeid.<ref name="Observe" /> Paarikümnesentimeetrise avaga teleskoobiga saab näha ka Suurt Punast Laiku.

== Uurimine ==
=== Teleskoobieelne aeg ===
Jupiteri vaatlesid juba [[babüloonia]] astronoomid 7.–8. sajandil eKr.<ref name="Transaction" /> Hiina astronoomiaajaloolane Xi Zezong väitis, et hiina astronoom Gan De avastas 362 eKr palja silmaga [[Ganymedes (kuu)|Ganymedese]], ühe Jupiteri kaaslastest. See tähendaks, et Gan De tegi oma avastuse kaks tuhat aastat enne Galileid.<ref name="Discovery" /><ref name="Paranormal" /> Vanakreeka astronoom [[Ptolemaios|Klaudios Ptolemaios]] koostas [[2. sajand]]il oma teoses "[[Almagest]]" [[Geotsentriline maailmasüsteem|geotsentrilise maailmasüsteemi]] mudeli, millega seletas Jupiteri liikumist Maa suhtes, kusjuures Jupiter tegi Maa ümber tiiru 4332,38 ööpäeva ehk 11,86 aastaga.<ref name="Odense" /> India matemaatik ja astronoom [[Aryabhata]] kasutas samuti geotsentrilist mudelit, mille abil hindas Jupiteri tiirlemisperioodi pikkuseks 4332,2722 ööpäeva ehk 11,86 aastat.<ref name="Aryabhatiya" />

=== Uurimine maapealsete teleskoopidega ===

1610. aastal avastas [[Galileo Galilei]] teleskoobi abil Jupiteri neli suurimat kaaslast ([[Io (kuu)|Io]], [[Europa]], Ganymedese ja [[Kallisto (kuu)|Kallisto]]), mida tuntakse nüüd Galilei kuudena. Galilei oli ka esimene, kes avastas, et taevakehad ei tiirle ümber Maa. See oli tugev pooltväide [[Mikołaj Kopernik]]u [[heliotsentriline maailmasüsteem|heliotsentrilisele maailmasüsteemile]]. Avaliku toetuse tõttu Koperniku teooriale mõisteti Galilei 1633. aastal süüdi [[ketserlus]]es.<ref name="Project" />
[[1660. aastad|1660. aastatel]] kasutas [[Giovanni Domenico Cassini]] uut tüüpi teleskoopi, millega avastas Jupiteri värvilised laigud ja vööndid ning leidis, et Jupiter on poolustel lapik. Cassinil õnnestus määrata kindlaks ka Jupiteri pöörlemisperiood.<ref name="cassini" /> 1690. aastal märkas Cassini, et Jupiteri eri osad liiguvad eri kiirusega.<ref name="elkins-tanton" />

[[Pilt:Jupiter from Voyager 1.jpg|pisi|[[Voyager 1]] tehtud valevärvifoto Jupiteri atmosfäärist. Näha on Suur Punane Laik ja valge ovaali möödumine.]]
On võimalik, et Suurt Punast Laiku vaatlesid juba 1664. aastal [[Robert Hooke]] ja 1665. aastal Cassini, kuid see on vaieldav. Esimese joonise Suurest Punasest Laigust tegi 1831. aastal [[Samuel Heinrich Schwabe]].<ref name="EAA" />
Aastatel 1665–1708 ei olnud Suur Punane Laik mitmel korral vaadeldav, kuid 1878. aastal muutus vägagi silmatorkavaks. 1883. aastal ja 20. sajandi alguses märgati taas selle tuhmumist.<ref name="Pioneer" />

Nii [[Giovanni Alfonso Borelli]] kui ka Cassini märkisid Jupiteri kaaslaste liikumised täpselt üles, mistõttu oli võimalik ennustada, millal kaaslased Jupiteri eest või tagant mööduvad. [[1670. aastad|1670. aastateks]] märgati, et kui Jupiter on Päikesest teisel pool kui Maa, toimub Jupiteri kaaslaste möödumine oodatust 17 minutit hiljem. [[Ole Rømer]] järeldas sellest, et mis tahes nähtuse toimumist ei ole võimalik vaadelda toimumisega samal ajal (Cassini oli selle eelnevalt välistanud). Rømer kasutas möödumisaegade erinevust, et määrata kindlaks [[valguse kiirus]].<ref name="Roemer" />

1892. aastal märkas [[Edward Emerson Barnard]] [[California]]s [[Licki observatoorium]]is Jupiteri viiendat kaaslast. Suhteliselt väikese taevakeha avastamine tegi ta kiiresti kuulsaks. Kaaslasele anti hiljem nimi [[Amalthea]].<ref name="Emerson" /> Amalthea on planeedi viimane kaaslane, mis avastati visuaalse vaatluse teel.<ref name="Amalthea Fact" /> Enne kosmosesondi [[Voyager 1]] möödalendu 1979. aastal avastati veel kaheksa Jupiteri kaaslast.

[[Pilt:Jupiter MAD.jpg|pisi|[[Euroopa Lõunaobservatoorium]]i teleskoobi [[Very Large Telescope]] tehtud infrapunafoto Jupiterist]]
1932. aastal määras [[Rupert Wildt]] Jupiteri [[Spekter (füüsika)|spektris]] [[Ammoniaak|ammoniaagi]] ja [[metaan]]i neeldumisjooned.<ref name="Spectra" />

1938. aastal märgati kolme pikaajalist [[antitsüklon]]it, mida hakati kutsuma valgeteks [[ovaal]]ideks. Need jäid mitmeks aastakümneks eraldi nähtusteks, mis küll aeg-ajalt lähenesid üksteisele, kuid ei ühinenud. 1998. aastal ühinesid lõpuks kaks ovaali ja haarasid endasse kolmanda, mistõttu moodustus nähtus nimega Oval BA.<ref name="White ovals" />

=== Uurimine raadioteleskoopidega ===

1955. aastal märkasid Bernard Burke ja [[Kenneth Franklin]], et Jupiterist lähtuvad 22,2&nbsp;MHz sagedusega [[raadiolained|raadiolainete]] pursked.<ref name="elkins-tanton" /> Pursete periood ühtis Jupiteri pöörlemisega ja saadud andmete abil sai täpsustada Jupiteri pöörlemiskiirust. Jupiterist lähtuvad raadiolained võivad kesta mitu sekundit (L-pursked) või paar sajandiksekundit (S-pursked).<ref name="Changed Astronomy" />
Teadlased on avastanud, et Jupiterist lähtub kolme tüüpi raadiolaineid:
* mitmekümnemeetrise [[lainepikkus]]ega lained, mida mõjutab Io ja Jupiteri vastasmõju. Lained muutuvad olenevalt Jupiteri pöörlemisest.<ref name="Decametric" />
* vähem kui meetrise lainepikkusega lained, mida esimestena märkasid [[Frank Drake]] ja Hein Hvatum aastal 1959.<ref name="elkins-tanton" /> Need lähtuvad Jupiteri ekvaatori ümber asuvast toroidist. [[Signaal]]i põhjustavad Jupiteri magnetväljas kiirendatud [[elektron]]id;<ref name="Comet SL9" />
* soojuskiirgus, mis tuleneb Jupiteri atmosfääri soojusest.<ref name="elkins-tanton" />

=== Uurimine kosmoseaparaatidega ===
{| class="wikitable" style="float: right; margin-right: 0; margin-left: 1em;"
|+ Möödalennumissioonid
|-
! Kosmoseaparaat
! Kõige <br /> lähemal
! Kaugus
|-
| [[Pioneer 10]]
| 3. detsember 1973
| style="text-align: right;" | 130 000&nbsp;km
|-
| [[Pioneer 11]]
| 4. detsember 1974
| style="text-align: right;" | 34 000&nbsp;km
|-
| [[Voyager 1]]
| 5. märts 1979
| style="text-align: right;" | 349 000&nbsp;km
|-
| [[Voyager 2]]
| 9. juuli 1979
| style="text-align: right;" | 570 000&nbsp;km
|-
| rowspan="2" | [[Ulysses (kosmoseaparaat)|Ulysses]]
| 8. veebruar 1992<ref name="ulyss" />
| style="text-align: right;" | 408 894&nbsp;km
|-
| 4. veebruar 2004<ref name="ulysses" />
| style="text-align: right;" | 120 000 000&nbsp;km
|-
| [[Cassini–Huygens|Cassini]]
| 30. detsember 2000
| style="text-align: right;" | 10 000 000&nbsp;km
|-
| [[New Horizons]]
| 28. veebruar 2007
| style="text-align: right;" | 2 304 535&nbsp;km
|}

1973. aastast saadik on mitu kosmoseaparaati Jupiterist mööda lennanud ja võimaldanud Jupiteri vaadelda. [[Pioneer (automaatjaam)|Pioneeri programmi]] missioonide käigus saadi esimesed lähivaated Jupiteri atmosfäärist ja mitmest kaaslasest. Lisaks avastati, et planeedi läheduses on kiirgusväljad palju tugevamad kui varem arvatud. Kosmoseaparaatide trajektoore kasutati Jupiteri süsteemi taevakehade massi täpsustamiseks. Ka sai missioonide tulemusena paremini mõõta Jupiteri läbimõõtu ja polaaralade lapikust.<ref name="burgess" /><ref name="cosmology 101" />

[[Voyageri programm]]i missioonid parandasid märkimisväärselt arusaama Galilei kuudest ja nende käigus avastati Jupiteri rõngad. Kinnitust sai ka arvamus, et Suur Punane Laik on antitsüklon. Pioneeri ja Voyageri missioonidel tehtud fotode võrdlemine näitas, et Suure Punase Laigu [[värvitoon]] on aja jooksul muutunud [[oranž]]ist tume[[pruun]]iks. Io orbiidil avastati ioniseeritud aatomite toroid ja kaaslase pinnal leiti vulkaane, millest mõni oli purskama hakkamas. Jupiteri tagant möödumise ajal oli kosmoseaparaadilt märgata planeedi ööpoolel välgulööke.<ref name="burgess" /><ref name="voyager" />

Järgmine Jupiterist mööda lennanud kosmoseaparaat oli [[Ulysses (kosmoseaparaat)|Ulysses]], mis oli teel [[polaarorbiit|polaarorbiidile]] ümber Päikese. Möödumise ajal uuris sond Jupiteri magnetosfääri. Kuna Ulyssesel puuduvad kaamerad, ei teinud see ühtegi pilti. Kuus aastat hiljem toimus teine möödalend palju kaugemalt.<ref name="ulysses" />

[[Pilt:PIA02879 - A New Year for Jupiter and Io.jpg|pisi|Jupiter ja Io Cassinilt vaadatuna 1. jaanuaril 2001]]
2000. aastal pildistas Jupiteri Saturni poole liikunud [[Cassini-Huygens|Cassini]] möödalennu käigus. Missioonil tehtud pildid on kvaliteedilt ühed paremad, mis Jupiterist on kunagi tehtud. 19. detsembril 2000 õnnestus kosmoseaparaadil pildistada Jupiteri kaaslast [[Himalia (kuu)|Himaliat]], kuid pildi [[lahutusvõime]] oli liiga väike, et kaaslase pinnavorme näha.<ref name="Lebreton" />

[[Pluuto]] poole teel olnud planeetidevaheline automaatjaam [[New Horizons]] lendas Jupiterist mööda 2007. aastal, kõige lähemale sattus see 28. veebruaril.<ref name="Approach" /> Kosmoseaparaadi kaamerad mõõtsid Io vulkaanidest tuleneva plasma hulka, uurisid üksikasjalikult Galilei kuid ja vaatlesid kaugemal asuvaid kaaslasi [[Himalia (kuu)|Himaliat]] ja [[Elara (kuu)|Elarat]].<ref name="New look" /> Jupiteri süsteemi vaatlused algasid 4. septembril 2006.<ref name="Targets" /><ref name="Snaps" />

==== Galileo missioon ====
[[Pilt:SL9ImpactGalileo.jpg|pisi|vasakul|Galileo vaatevälja jäi juhuslikult komeedi [[Shoemaker – Levy 9]] kokkupõrge Jupiteriga]]
[[Pilt:Artwork Galileo-Io-Jupiter.JPG|pisi|Kosmosesond Galileo]]
Esimene Jupiteri ümber tiirelnud kosmoseaparaat oli Galileo, mis jõudis Jupiteri orbiidile 7. detsembril 1995.<ref name="HTUW" /> Galileo tiirles Jupiteri ümber 7 aastat, lendas mööda kõikidest Galilei kuudest ja Amaltheast ning nägi komeedi [[Shoemaker-Levy 9]] kokkupõrget Jupiteriga 1994. aasta juulis. Galileo kogus küll Jupiteri süsteemi kohta suure hulga andmeid, kuid kosmoseaparaadi peamise sideantenni rikke tõttu ei õnnestunud missiooni kõiki eesmärke täita.<ref name="Telecom" />

340-kilogrammine [[titaan]]ist Galileo sond eemaldus kosmoseaparaadi küljest 1995. aasta juulis ja sisenes Jupiteri atmosfääri 7. detsembril.<ref name="HTUW" /> Sond langes langevarju abil 150&nbsp;km läbi atmosfääri kiirusel 2575&nbsp;km/h ja kogus andmeid 57,6 minuti jooksul, enne kui see suure rõhu (23 korda suurem kui Maa atmosfääri rõhk normaaltingimustel) tõttu kokku suruti.<ref name="Event" /> Pärast seda see ilmselt sulas ja võib-olla ka aurustus. Sama saatus sai osaks ka Galileo kosmoseaparaadile, mis juhiti 21. septembril 2003 kiirusel 50&nbsp;km/s Jupiteri, et vältida kosmoseaparaadi võimalikku kokkupõrget [[Europa]]ga ja selle saastamist.<ref name="galileo" />

Missiooni käigus kogutud andmetest ilmnes, et Jupiteri atmosfäär koosneb 90% ulatuses vesinikust.<ref name="HTUW" /> Enne sondi ja Galileo aurustumist mõõdetud temperatuur ületas 300&nbsp;°C ja tuulekiirus 644&nbsp;km/h.<ref name="HTUW" />

=== Juno ===
[[Pilt:JUNO - PIA13746.jpg|pisi|200px|Kosmoseaparaat Juno]]
Järgmine kosmoseaparaat, mis Jupiteri orbiidile jäi, oli [[Juno (kosmosesond)|Juno]], mis saabus Jupiteri orbiidile juulis 2016.<ref name="Mighty" /> NASA plaanide kohaselt teeb Juno Jupiteri ümber 37 tiiru ja juhitakse seejärel Jupiteri atmosfääri, et kaitsta Europat.<ref name="Purposefully" /> Juno tiirleb ümber Jupiteri polaarorbiidil orbitaalperioodiga 53,5 päeva, läheneb praegusel orbiidil kuni 4200&nbsp;km kaugusele planeedist ja kaugeneb seejärel 8,1 miljoni kilomeetri kaugusele. Juno missioon peaks lõppema 2019. aastal.

==== Tulevased missioonid ====

Järgmine kavandatud Jupiteri süsteemi missioon on [[Euroopa Kosmoseagentuur]]i (ESA) kosmoseaparaadi [[Jupiter Icy Moon Explorer]] (JUICE) missioon. Algne startiaeg kavandati aastasse 2022,<ref name="selection" /> kuid hiljem lükati see 2023. aasta aprilli ja tehiskaaslane peaks jõudma Jupiteri juurde 2031. aastal.<ref>[https://www.esa.int/ESA_Multimedia/Videos/2022/03/Juice_s_journey_and_Jupiter_system_tour "Juice’s journey and Jupiter system tour"] ESA, 29. märts 2022</ref>

==== Tühistatud missioonid ====
Jupiteri jäiste kaaslaste Europa, Ganymedese ja Callisto täpsema uurimise vastu on palju huvi tuntud, kuna nende pinna all võivad olla vedela [[vesi|vee]] ookeanid. Arengut on pidurdanud rahapuudus. 2005. aastal tühistati NASA Jupiter Icy Moons Orbiter (JIMO) missioon.<ref name="Scales back" /> Selle järel esitasid NASA ja ESA ettepaneku ühismissiooniks EJSM/Laplace, mille esialgne kava nägi ette, et aastal 2020 lennutatakse kosmosesse NASA juhitud Jupiter Europa Orbiter ja ESA juhitud Jupiter Ganymede Orbiter.<ref name="Mission Europa" /> 2011. aasta aprillis lõpetas ESA aga koostöö NASA-ga viimase rahaprobleemide ja nende mõju tõttu missiooni ajakavale.

== Kaaslased ==

Jupiteril oli 2023. aasta novembri seisuga teada 95 looduslikku [[Planeedi kaaslane|kaaslast]].<ref name="Moons" /> Neist 51 läbimõõt on väiksem kui 10&nbsp;km ja need avastati alles pärast 1975. aastat. Nelja kõige suuremat kuud, mis on selge ilmaga Maalt binokliga nähtavad, tuntakse Galilei kuudena. Need on [[Io (kuu)|Io]], [[Europa]], [[Ganymedes (kuu)|Ganymedes]] ja [[Kallisto (kuu)|Kallisto]].

=== Galilei kuud ===
[[Pilt:The Galilean satellites (the four largest moons of Jupiter).tif|pisi|325px|Galilei kuud. Vasakult paremale kasvavas kauguse järjekorras Jupiterist: Io, Europa, Ganymedes ja Kallisto.]]
Io, Europa ja Ganymedese orbiidid moodustavad mustri, mida kutsutakse Laplace'i resonantsiks. Iga nelja tiiru kohta, mis Io teeb ümber Jupiteri, teeb Europa täpselt kaks ja Ganymedes ühe tiiru. Resonantsi mõju muudab kaaslaste orbiite ellipsikujulisemaks, kuna iga kaaslast tõmbab selle naaber samas kohas. Jupiteri [[Looded|loodejõud]] aga hoiavad kaaslaste orbiite ringikujulistena.<ref name="Numerical" />

Io, Europa ja Ganymedese ekstsentriliste orbiitide tõttu venivad kaaslased Jupiterile lähemale liikudes välja ja Jupiterist eemale liikudes võtavad taas endise kuju. Hõõrdumise toimel kaaslaste sisemus soojeneb. Nähtus on kõige tugevam Iol, mis asub Jupiterile kõige lähemal.

{| class="wikitable" style="text-align: center;"
|+ Galilei kuud võrreldes Maa [[Kuu]]ga
|-
! rowspan="2" | Nimi
! colspan="2" | Läbimõõt
! colspan="2" | Mass
! colspan="2" | Orbiidi raadius
! colspan="2" | Tiirlemisperiood
|-
! km
! %
! kg
! %
! km
! %
! ööpäeva
! %
|-
! [[Io (kuu)|Io]]
| 3643
| 105
| 8,9×10<sup>22</sup>
| 120
| 421 700
| 110
| 1,77
| 7
|-
! [[Europa]]
| 3122
| 90
| 4,8×10<sup>22</sup>
| 65
| 671 034
| 175
| 3,55
| 13
|-
! [[Ganymedes (kuu)|Ganymedes]]
| 5262
| 150
| 14,8×10<sup>22</sup>
| 200
| 1 070 412
| 280
| 7,15
| 26
|-
! [[Callisto (kuu)|Callisto]]
| 4821
| 140
| 10,8×10<sup>22</sup>
| 150
| 1 882 709
| 490
| 16,69
| 61
|}

=== Kaaslaste rühmitamine ===
[[Pilt:Europa-moon.jpg|pisi|140px|Jupiteri kaaslane Europa]]
Enne Voyageri missioonide avastusi jagati Jupiteri kaaslased orbiitide sarnasuse järgi nelja rühma, mis kõik sisaldasid nelja kaaslast. Arvukate välimiste kaaslaste avastamine on aga pilti muutnud. Tänapäeval arvatakse, et on kuus pearühma, millest mõned eristuvad teistest paremini.

Kuju poolest jagatakse kaaslased korrapärase ja ebakorrapärase kujuga kaaslasteks. Korrapärase kujuga kaaslased on peaaegu ringikujulise orbiidiga sisemised planeedid, mis arvatavasti moodustusid koos Jupiteriga. Ebakorrapärase kujuga kaaslased on loperguse või ellipsikujulise orbiidiga väikesed kaaslased, mis on arvatavasti kinnipüütud asteroidid või nende tükid. Samasse rühma kuuluvad ebakorrapärase kujuga kaaslaste orbiidid on sarnased ja kaaslastel võib seetõttu olla sarnane päritolu, näiteks võivad nad olla suurema kaaslase või kinnipüütud keha tükid.<ref name="Jupiter" /><ref name="Orbital" />

{| class="wikitable"
! colspan="2" | Korrapärased kaaslased
|-
| Sisemine rühm
| Sisemisse rühma kuuluvate väikeste kaaslaste läbimõõt on vähem kui 200&nbsp;km, need tiirlevad Jupiterist vähem kui 200&nbsp;000&nbsp;km kaugusel ja nende orbiidi kalle vähem kui pool kraadi.
|-
| Galilei kuud<ref name="Galilea" />
| Need neli kaaslast avastasid samaaegselt [[Galileo Galilei]] ja [[Simon Marius]], need tiirlevad Jupiterist 200&nbsp;000 – 4&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;km kaugusel ja mõni neist on Päikesesüsteemi suurimate kaaslaste seas.
|-
! colspan="2" | Korrapäratud kaaslased
|-
| [[Themisto (kuu)|Themisto]]
| Sellesse rühma kuulub üks kaaslane Themisto, mis tiirleb Galilei kuude ja Himalia rühma vahel.
|-
| Himalia rühm
| Tihedalt asustatud rühm, mille kaaslased tiirlevad Jupiterist 11 000 000 – 12 000 000&nbsp;km kaugusel.
|-
| [[Carpo (kuu)|Carpo]]
| Kas siia rühma kuulub ainult üks kaaslane, mis tiirleb Jupiteriga samas suunas Ananke rühma sisepiiril.
|-
| Ananke rühm
| Selle Jupiteriga vastupidises suunas tiirleval rühmal on üsna ebamäärased piirid, keskmiselt tiirlevad siia rühma kuuluvad kaaslased Jupiterist 21 276 000&nbsp;km kaugusel ja orbiitide keskmine kalle on 149 kraadi.
|-
| Carme rühm
| Teistest rühmadest üsnagi hästi eristuv rühm, mis tiirleb Jupiteriga vastupidises suunas keskmiselt 23 404 000&nbsp;km kaugusel ja keskmise kaldega 165 kraadi.
|-
| Pasiphaë rühm
| Kõigi ülejäänud välimiste kaaslastega hõredalt asustatud ja vaevu eristatav rühm, mis tiirleb Jupiteriga vastupidises suunas.
|}

== Jupiter ja Päikesesüsteem ==
[[Päikesesüsteem]]i arengule on [[Päike]]se [[gravitatsioon]]i kõrval avaldunud suurt mõju ka Jupiteri gravitatsioon. Enamik Päikesesüsteemi planeetide orbiite asub Jupiteri [[orbiidi tasand]]ile lähemal kui Päikese [[ekvaatori tasand]]ile (ainuke planeet, mis asub Päikesele lähemal, on [[Merkuur]]). Jupiter on [[asteroidide vöö]]s asuvate [[Kirkwoodi augud|Kirkwoodi aukude]] ja võimalik, et ka [[hiline äge meteoriidipommitus|hilise ägeda meteoriidipommituse]] peamine põhjustaja.<ref name="Team Up" />

Jupiteri gravitatsioonivälja mõju all on peale planeedi kaaslaste arvukalt [[asteroid]]e, mis on paigutunud kahte rühma Jupiteri-Päikese süsteemi [[Lagrange'i punktid]]es Jupiteri ees ja taga. Jupiterist eespool asuvaid asteroide nimetatakse troojalasteks, tagapool olevaid kreeklasteks. Esimese Jupiteri asteroidi troojalase [[588 Achilles]] avastas 1906. aastal [[Max Wolf]], praeguseks on neid avastatud juba üle kahe tuhande.<ref name="Trojan" /> Kõige suurem neist on [[624 Hektor]].

Suurem osa perioodilisi [[komeet]]e kuuluvad Jupiteri perekonda (see tähendab, et komeedi orbiidi [[keskmine pikem pooltelg|pikem pooltelg]] on lühem kui Jupiteri orbiidi pikem pooltelg). Arvatakse, et Jupiteri perekonna komeedid moodustuvad [[Neptuun]]i orbiidi taga [[Kuiperi vöö]]s. Kui komeet satub Jupiteri lähedale, muutub komeedi periood lühemaks ning orbiit Päikese ja Jupiteri gravitatsiooni tõttu ringikujulisemaks.<ref name="Perturbations" />

== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="Xu Huang">{{cite web | last = De Crespigny | first = Rafe | title = Emperor Huan and Emperor Ling | url = http://www.anu.edu.au/asianstudies/decrespigny/HuanLing_part2.pdf | archiveurl = https://web.archive.org/web/20060907044624/http://www.anu.edu.au/asianstudies/decrespigny/HuanLing_part2.pdf|archivedate=7. september 2006|work = Asian studies, Online Publications|accessdate = 1. mail 2012|quote = Xu Huang apparently complained that the astronomy office had failed to give them proper emphasis to the eclipse and to other portents, including the movement of the planet Jupiter (taisui). At his instigation, Chen Shou/Yuan was summoned and questioned, and it was under this pressure that his advice implicated Liang Ji.}}</ref>
<ref name="Shadow">{{cite web|url=http://blogs.discovermagazine.com/badastronomy/2011/11/18/young-astronomer-captures-a-shadow-cast-by-jupiter/#.UaDO1UAoNAU|title=Young astronomer captures a shadow cast by Jupiter: Bad Astronomy|publisher=Blogs.discovermagazine.com|date=18. november 2011|accessdate=27. mail 2013|archive-date=2013-07-02|archive-url=https://web.archive.org/web/20130702142010/http://blogs.discovermagazine.com/badastronomy/2011/11/18/young-astronomer-captures-a-shadow-cast-by-jupiter#.UaDO1UAoNAU|url-status=dead}}</ref>
<ref name="coreuncertainty">{{cite journal |author=Saumon, D.; Guillot, T. |title = Shock Compression of Deuterium and the Interiors of Jupiter and Saturn |journal = The Astrophysical Journal |volume = 609 |issue=2|pages = 1170–1180|date = 2004 |bibcode = 2004ApJ...609.1170S |doi = 10.1086/421257 |arxiv = astro-ph/0403393 |issn=0004-637X }}</ref>
<ref name="voyage">{{cite journal |author=Gautier, D.; Conrath, B.; Flasar, M.; Hanel, R.; Kunde, V.; Chedin, A.; Scott N. |title = The helium abundance of Jupiter from Voyager |journal = Journal of Geophysical Research |volume = 86 |issue=A10|pages = 8713–8720|date = 1981 |bibcode = 1981JGR....86.8713G |doi = 10.1029/JA086iA10p08713}}</ref>
<ref name="cassi">{{cite journal |author=Kunde, V. G. |title=Jupiter's Atmospheric Composition from the Cassini Thermal Infrared Spectroscopy Experiment |journal=Science|date=10. september 2004 |volume=305|issue=5690|pages=1582–86 |url=http://www.sciencemag.org/cgi/content/full/305/5690/1582 |accessdate = 4. aprillil 2007 |doi = 10.1126/science.1100240 |pmid=15319491 |bibcode=2004Sci...305.1582K}}</ref>
<ref name="Infrared">{{cite journal |journal = Icarus| volume = 64 |issue = 2| pages = 233–48|date = 1985 |title = Infrared Polar Brightening on Jupiter III. Spectrometry from the Voyager 1 IRIS Experiment |bibcode=1985Icar...64..233K |author= Kim, S. J.; Caldwell, J.; Rivolo, A. R.; Wagner, R. |doi = 10.1016/0019-1035(85)90201-5}}</ref>
<ref name="Composition">{{cite journal |author=Niemann, H. B.; Atreya, S. K.; Carignan, G. R.; Donahue, T. M.; Haberman, J. A.; Harpold, D. N.; Hartle, R. E.; Hunten, D. M.; Kasprzak, W. T.; Mahaffy, P. R.; Owen, T. C.; Spencer, N. W.; Way, S. H. |title=The Galileo Probe Mass Spectrometer: Composition of Jupiter's Atmosphere |journal=Science|date=1996|volume=272 |issue=5263|pages=846–849 |bibcode=1996Sci...272..846N |doi = 10.1126/science.272.5263.846 |pmid=8629016}}</ref>
<ref name="Ice Giant">{{cite web |author=Ingersoll, A. P.; Hammel, H. B.; Spilker, T. R.; Young, R. E. |date= 1. juuni 2005 |url = http://www.lpi.usra.edu/opag/outer_planets.pdf |format=PDF|title = Outer Planets: The Ice Giants |publisher = Lunar & Planetary Institute |accessdate = 1. veebruaril 2007}}</ref>
<ref name="fact">{{cite web|url = http://nssdc.gsfc.nasa.gov/planetary/factsheet/jupiterfact.html|title = Jupiter Fact Sheet|publisher = NASA|last = Williams|first = Dr. David R.|accessdate = 8. augustil 2007|date = 16. november 2004}}</ref>
<ref name="burgess">{{cite book |first=Eric|last=Burgess|date=1982 |title=By Jupiter: Odysseys to a Giant |url=https://archive.org/details/byjupiterodyssey0000burg|publisher=Columbia University Press|location=New York |isbn=0-231-05176-X}}</ref>
<ref name="shu82">{{cite book |first=Frank H.|last=Shu|date=1982 |title=The physical universe: an introduction to astronomy |url=https://archive.org/details/physicaluniverse00shuf|page=[https://archive.org/details/physicaluniverse00shuf/page/426 426]|series=Series of books in astronomy |edition=12|publisher=University Science Books |isbn=0-935702-05-9}}</ref>
<ref name="davis_turekian05">{{cite book |author=Davis, Andrew M.; Turekian, Karl K. |title=Meteorites, comets, and planets |volume=1|series=Treatise on geochemistry |publisher=Elsevier|date=2005|isbn=0-08-044720-1 |page=624}}</ref>
<ref name="Extrasolar">{{cite web|url=http://exoplanet.eu/|title=The Extrasolar Planets Encyclopedia: Interactive Catalogue|publisher=Paris Observatory|author=Jean Schneider|date=2009}}</ref>
<ref name="Seager2007">{{cite journal |last=Seager |first=S. |author2=Kuchner, M. |author3=Hier-Majumder, C. A. |author4= Militzer, B. |title=Mass-Radius Relationships for Solid Exoplanets |journal=The Astrophysical Journal |volume=669 |issue=2 |pages=1279–1297 |date=2007 |doi=10.1086/521346 |url= |arxiv=0707.2895 |bibcode=2007ApJ...669.1279S}}</ref>
<ref name="HTUW">{{cite AV media | title=How the Universe Works 3. Jupiter: Destroyer or Savior? | volume= | year=2014 | publisher=Discovery Channel}}</ref>
<ref name="Expanded">{{cite journal |author = Burrows, A.; Hubbard, W. B.; Saumon, D.; Lunine, J. I. |title=An expanded set of brown dwarf and very low mass star models |journal=Astrophysical Journal|date=1993|volume=406 |issue=1|pages=158–71 |bibcode=1993ApJ...406..158B |doi = 10.1086/172427}}</ref>
<ref name="Proxima">{{cite news |first=Didier|last=Queloz |title=VLT Interferometer Measures the Size of Proxima Centauri and Other Nearby Stars |publisher=European Southern Observatory |date= 19. november 2002 |url=http://eso.org/public/news/eso0232/ |accessdate = 12. jaanuaril 2007}}</ref>
<ref name="elkins-tanton">{{cite book |first=Linda T.|last=Elkins-Tanton|date=2006 |title=Jupiter and Saturn|publisher=Chelsea House |location=New York|isbn=0-8160-5196-8}}</ref>
<ref name="guillot04">{{cite book |editor=Bagenal, F.; Dowling, T. E.; McKinnon, W. B |author=Guillot, T.; Stevenson, D. J.; Hubbard, W. B.; Saumon, D. |date=2004 |title=Jupiter: The Planet, Satellites and Magnetosphere |url=https://archive.org/details/isbn_9780521818087 |chapter=Chapter 3: The Interior of Jupiter |publisher=[[Cambridge University Press]]|isbn=0-521-81808-7}}</ref>
<ref name="Evolution">{{cite journal |last=Bodenheimer|first=P. |title=Calculations of the early evolution of Jupiter |series=23 |journal=Icarus|date=1974 |issue=3|volume=23|pages=319–25 |bibcode=1974Icar...23..319B |doi=10.1016/0019-1035(74)90050-5}}</ref>
<ref name="Constraints">{{cite journal |author=Guillot, T.; Gautier, D.; Hubbard, W. B. |title=New Constraints on the Composition of Jupiter from Galileo Measurements and Interior Models |journal=Icarus|date=1997|volume=130 |issue=2|pages=534–539 |bibcode=1997astro.ph..7210G |doi = 10.1006/icar.1997.5812 |arxiv = astro-ph/9707210}}</ref>
<ref name="Absent">{{netiviide |pealkiri=Does Jupiter have a solid core? |väljaanne=Phys.org |url=https://phys.org/news/2017-05-jupiter-solid-core.html |vaadatud=3. juulil 2017}}</ref>
<ref name="Sieff">{{cite journal |last=Seiff |first=A. |author2=Kirk, D.B. |author3=Knight, T.C.D. |date=1998 |title=Thermal structure of Jupiter's atmosphere near the edge of a 5-μm hot spot in the north equatorial belt |journal=[[Journal of Geophysical Research]] |volume=103 |issue=E10 |pages=22857–22889 |doi=10.1029/98JE01766 |bibcode=1998JGR...10322857S}}</ref>
<ref name="Miller Aylward et al. 2005">Miller Aylward et al. 2005</ref>
<ref name="NASA-20140515">{{cite web |last=Harrington |first=J.D. |last2=Weaver |first2=Donna |last3=Villard |first3=Ray |title=Release 14-135 – NASA's Hubble Shows Jupiter's Great Red Spot is Smaller than Ever Measured |url=http://www.nasa.gov/press/2014/may/nasas-hubble-shows-jupiters-great-red-spot-is-smaller-than-ever-measured |date=15. mai 2014 |work=[[NASA]] |accessdate=16. mail 2014}}</ref>
<ref name="Hubble">{{cite web|url=http://hubblesite.org/newscenter/archive/releases/2008/23/image/a/|title=HubbleSite-NewsCenter |publisher=[[NASA]]|accessdate=12. detsembril 2013}}</ref>
<ref name="Simulation">{{cite journal |doi=10.1038/331689a0 |title=Laboratory simulation of Jupiter's Great Red Spot |first=Jöel|last=Sommeria |first2=Steven D.|last2=Meyers |first3=Harry L.|last3=Swinney |journal=Nature|volume=331 |issue=6158|pages=689–693 |bibcode=1988Natur.331..689S |date=25. veebruar 1988}}</ref>
<ref name="Twilight">{{netiviide |pealkiri=Is Jupiter’s Great Red Spot Nearing Its Twilight? |väljaanne=Space News |url=http://space.news/2015-11-25-is-jupiters-great-red-spot-nearing-its-twilight.html |vaadatud=3. juulil 2017}}</ref>
<ref name="Shrinking">{{netiviide |pealkiri=Jupiter's Superstorm Is Shrinking: Is Changing Red Spot Evidence Of Climate Change? |väljaanne=Tech Times |url=http://www.techtimes.com/articles/97643/20151021/jupiters-superstorm-is-shrinking-is-changing-red-spot-evidence-of-climate-change.htm |vaadatud=3. juulil 2017}}</ref>
<ref name="Celestial">{{cite book |first=Michael A.|last=Covington|date=2002 |title=Celestial Objects for Modern Telescopes|url=https://archive.org/details/celestialobjects00covi|page=[https://archive.org/details/celestialobjects00covi/page/53 53] |publisher=Cambridge University Press|isbn=0-521-52419-9}}</ref>
<ref name="Jupiter Data">{{cite web |url = http://www.space.com/scienceastronomy/solarsystem/jupiter-ez.html |title = Jupiter Data Sheet|publisher = Space.com |accessdate = 2. veebruaril 2007}}</ref>
<ref name="GRS">{{cite web |author=Cardall, C. Y.; Daunt, S. J |url = http://csep10.phys.utk.edu/astr161/lect/jupiter/redspot.html |title = The Great Red Spot |publisher = University of Tennessee |accessdate = 2. veebruaril 2007}}</ref>
<ref name="New GRS">{{cite web|first=Tony|last=Phillips|date=3. märts 2006|url=http://science.nasa.gov/headlines/y2006/02mar_redjr.htm|title=Jupiter's New Red Spot|publisher=NASA|accessdate=2. veebruaril 2007|archive-date=2008-10-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20081019024917/http://science.nasa.gov/headlines/y2006/02mar_redjr.htm|url-status=dead}}</ref>
<ref name="Little GRS">{{cite web|first=Bill|last=Steigerwald |date = 14. oktoober 2006 |url = http://www.nasa.gov/centers/goddard/news/topstory/2006/little_red_spot.html |title = Jupiter's Little Red Spot Growing Stronger |publisher = NASA|accessdate = 2. veebruaril 2007}}</ref>
<ref name="New Storm">{{cite web |last = Goudarzi|first = Sara|date = 4. mai 2006 |url = http://www.usatoday.com/tech/science/space/2006-05-04-jupiter-jr-spot_x.htm |title = New storm on Jupiter hints at climate changes |publisher = USA Today|accessdate = 2. veebruaril 2007}}</ref>
<ref name="Ring System">{{cite journal |last = Showalter|first = M.A. |author2=Burns, J.A. |author3=Cuzzi, J. N. |author4= Pollack, J. B. |title=Jupiter's ring system: New results on structure and particle properties |bibcode=1987Icar...69..458S |journal=Icarus|date=1987|volume=69|issue=3 |pages=458–98|doi = 10.1016/0019-1035(87)90018-2}}</ref>
<ref name="Burns1999">{{cite journal |last=Burns|first=J. A. |author2=Showalter, M.R. |author3=Hamilton, D.P. |title=The Formation of Jupiter's Faint Rings |journal=Science|date=1999|volume=284 |pages=1146–50|doi=10.1126/science.284.5417.1146 |bibcode=1999Sci...284.1146B |pmid=10325220 |issue=5417}}</ref>
<ref name="Amalthea">{{cite journal |last = Fieseler|first = P.D. |title=The Galileo Star Scanner Observations at Amalthea |bibcode=2004Icar..169..390F |journal=Icarus|date=2004|volume=169|issue=2 |pages=390–401|doi = 10.1016/j.icarus.2004.01.012 |last2 = Adams |first2 = Olen W |last3 = Vandermey |first3 = Nancy |last4 = Theilig |first4 = E.E |last5 = Schimmels |first5 = Kathryn A |last6 = Lewis |first6 = George D |last7 = Ardalan |first7 = Shadan M |last8 = Alexander |first8 = Claudia J}}</ref>
<ref name="worldbook">{{cite book |author = Gierasch, Peter J.; Nicholson, Philip D.|date = 2004|url = |title = Jupiter|publisher = NASA| series=World Book}}</ref>
<ref name="Barycenter">{{netiviide |pealkiri=Forget what you heard: Jupiter does not orbit the sun |väljaanne=Business Insider |url=http://www.businessinsider.com/jupiter-does-not-orbit-the-sun-2016-7 |vaadatud=4. juulil 2017 }}</ref>
<ref name="Outside">{{netiviide |pealkiri=What is a barycenter? |väljaanne=NASA Space Place |url=https://spaceplace.nasa.gov/barycenter/en/ |vaadatud=4. juulil 2017 }}</ref>
<ref name="Interplanetary">{{netiviide |pealkiri=Interplanetary Seasons |väljaanne=Science@NASA |url=http://science.nasa.gov/headlines/y2000/interplanetaryseasons.html |vaadatud=4. juulil 2017 |arhiivimisaeg=2007-10-16|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20071016161443/http://science.nasa.gov/headlines/y2000/interplanetaryseasons.html}}</ref>
<ref name="Primitive">{{netiviide |pealkiri=9. Jupiter: a giant primitive planet |väljaanne=NASA's Cosmos |url=http://ase.tufts.edu/cosmos/view_chapter.asp?id=9&page=3 |vaadatud=5. juulil 2017 |arhiivimisaeg=2011-05-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110514093512/http://ase.tufts.edu/cosmos/view_chapter.asp?id=9&page=3 |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="jup2010">{{cite web |author=Horizons output |url=http://home.surewest.net/kheider/astro/jup2010.txt |title=Favorable Appearances by Jupiter |accessdate=2. jaanuaril 2008}} ([http://ssd.jpl.nasa.gov/horizons.cgi?find_body=1&body_group=mb&sstr=599 Horizons])</ref>
<ref name="Encounter">{{cite web |date = 1974 |url = http://history.nasa.gov/SP-349/ch8.htm |title = Encounter with the Giant |publisher = NASA |accessdate = 17. veebruaril 2007 |archive-date = 2012-01-12 |archive-url = https://web.archive.org/web/20120112070819/http://history.nasa.gov/SP-349/ch8.htm |url-status = dead }}</ref>
<ref name="Observe">{{cite web |url =http://www.wikihow.com/Observe-Jupiter |title =How to Observe Jupiter |publisher = WikiHow |date = 28. juuli 2013 |accessdate = 28. juulil 2013}}</ref>
<ref name="Transaction">{{Cite journal|title=Babylonian Observational Astronomy|author=A. Sachs|journal=[[Philosophical Transactions of the Royal Society of London]]|volume=276|issue=1257|date=2. mai 1974|pages=43–50 (see p. 44)|publisher=[[Royal Society of London]]|jstor=74273|postscript=<!--None-->|doi=10.1098/rsta.1974.0008|bibcode = 1974RSPTA.276...43S}}</ref>
<ref name="Discovery">{{cite journal |last=Xi|first=Z. Z. |title=The Discovery of Jupiter's Satellite Made by Gan-De 2000 Years Before Galileo |journal=Acta Astrophysica Sinica |date=1981|volume=1|issue=2|page=87 |bibcode=1981AcApS...1...87X}}</ref>
<ref name="Paranormal">{{cite book |first=Paul|last=Dong|date=2002 |title=China's Major Mysteries: Paranormal Phenomena and the Unexplained in the People's Republic |publisher=China Books|isbn=0-8351-2676-5}}</ref>
<ref name="Odense">{{cite book |title=A Survey of the Almagest |author=Olaf Pedersen |date=1974 |publisher=Odense University Press |pages=423, 428}}</ref>
<ref name="Aryabhatiya">{{cite book |author=tr. with notes by Walter Eugene Clark |url=http://www.archive.org/download/The_Aryabhatiya_of_Aryabhata_Clark_1930/The_Aryabhatiya_of_Aryabhata_Clark_1930.pdf |title=The Aryabhatiya of Aryabhata |date=1930 |publisher=University of Chicago Press |page=9, Stanza 1}}</ref>
<ref name="Project">{{cite web |last = Westfall|first = Richard S |url = http://galileo.rice.edu/Catalog/NewFiles/galilei_gal.html |title = Galilei, Galileo |publisher = The Galileo Project |accessdate = 10. jaanuaril 2007}}</ref>
<ref name="cassini">{{cite web |author=O'Connor, J. J. |author2=Robertson, E. F. |date= 2003 |url = http://www-history.mcs.st-andrews.ac.uk/Biographies/Cassini.html |title = Giovanni Domenico Cassini |publisher = University of St. Andrews |accessdate = 14. veebruaril 2007}}</ref>
<ref name="EAA">{{cite book |first=Paul|last=Murdin|date=2000 |title=Encyclopedia of Astronomy and Astrophysics |publisher=Institute of Physics Publishing |location=Bristol|isbn=0-12-226690-0}}</ref>
<ref name="Pioneer">{{cite web |date = august 1974 |url = http://history.nasa.gov/SP-349/ch1.htm |title = SP-349/396 Pioneer Odyssey—Jupiter, Giant of the Solar System |publisher = NASA |accessdate = 10. augustil 2006 |archive-date = 2011-01-04 |archive-url = https://web.archive.org/web/20110104065245/http://history.nasa.gov/SP-349/ch1.htm |url-status = dead }}</ref>
<ref name="Roemer">{{cite web |url = http://www.mathpages.com/home/kmath203/kmath203.htm |title = Roemer's Hypothesis|publisher = MathPages |accessdate = 12. jaanuaril 2007}}</ref>
<ref name="Emerson">{{cite web|first = Joe|last = Tenn|date = 10. märts 2006|url = http://www.phys-astro.sonoma.edu/BruceMedalists/Barnard/|title = Edward Emerson Barnard|publisher = Sonoma State University|accessdate = 10. jaanuaril 2007|archive-date = 2011-09-17|archive-url = https://web.archive.org/web/20110917023559/http://www.phys-astro.sonoma.edu/BruceMedalists/Barnard/|url-status = dead}}</ref>
<ref name="Amalthea Fact">{{cite web |date = 1. oktoober 2001 |url = http://www2.jpl.nasa.gov/galileo/education/teacherres-amalthea.html |title = Amalthea Fact Sheet|publisher = NASA JPL |accessdate = 21. veebruaril 2007}}</ref>
<ref name="Spectra">{{cite journal |last = Dunham Jr.|first = Theodore |title=Note on the Spectra of Jupiter and Saturn |journal=Publications of the Astronomical Society of the Pacific |date=1933|volume=45|pages=42–44 |bibcode=1933PASP...45...42D |doi=10.1086/124297}}</ref>
<ref name="White ovals">{{cite journal |author= Youssef, A. |author2= Marcus, P. S. |title=The dynamics of jovian white ovals from formation to merger |journal=Icarus|date=2003|volume=162 |issue=1|pages=74–93 |bibcode=2003Icar..162...74Y |doi = 10.1016/S0019-1035(02)00060-X}}</ref>
<ref name="Changed Astronomy">{{cite web |last = Weintraub |first = Rachel A. |date = 26. september 2005 |url = http://www.nasa.gov/vision/universe/solarsystem/radio_jupiter.html |title = How One Night in a Field Changed Astronomy |publisher = NASA |accessdate = 18. veebruaril 2007 |archive-date = 2011-07-03 |archive-url = https://web.archive.org/web/20110703080812/http://www.nasa.gov/vision/universe/solarsystem/radio_jupiter.html |url-status = dead }}</ref>
<ref name="Decametric">{{cite web |last = Garcia|first = Leonard N |url = http://radiojove.gsfc.nasa.gov/library/sci_briefs/decametric.htm |title = The Jovian Decametric Radio Emission|publisher = NASA |accessdate = 18. veebruaril 2007}}</ref>
<ref name="Comet SL9">{{cite web |author=Klein, M. J. |author2=Gulkis, S. |author3=Bolton, S. J.|date=1996 |url =http://deepspace.jpl.nasa.gov/technology/TMOT_News/AUG97/jupsrado.html |title=Jupiter's Synchrotron Radiation: Observed Variations Before, During and After the Impacts of Comet SL9 |publisher = NASA|accessdate = 18. veebruaril 2007}}</ref>
<ref name="ulyss">{{cite web|author = Chan, K.; Paredes, E. S.; Ryne, M. S.|date = 2004|url = http://arc.aiaa.org/doi/abs/10.2514/6.2004-650-447 |title = Ulysses Attitude and Orbit Operations: 13+ Years of International Cooperation|publisher = American Institute of Aeronautics and Astronautics|accessdate = 28. novembril 2006}}</ref>
<ref name="ulysses">{{cite web|author = Chan, K.|author2 = Paredes, E. S.|author3 = Ryne, M. S.|date = 2004|url = http://arc.aiaa.org/doi/abs/10.2514/6.2004-650-447 |title = Ulysses Attitude and Orbit Operations: 13+ Years of International Cooperation|publisher = American Institute of Aeronautics and Astronautics|accessdate = 28. novembril 2006}}</ref>
<ref name="cosmology 101">{{cite web|last = Lasher|first = Lawrence|date = 1. august 2006|url = http://spaceprojects.arc.nasa.gov/Space_Projects/pioneer/PNhome.html|title = Pioneer Project Home Page|publisher = NASA Space Projects Division|accessdate = 28. novembril 2006|archive-date = 2006-02-06|archive-url = https://web.archive.org/web/20060206090452/http://spaceprojects.arc.nasa.gov/Space_Projects/pioneer/PNhome.html|url-status = dead}}</ref>
<ref name="voyager">{{cite web |date= 14. jaanuar 2003|url = http://voyager.jpl.nasa.gov/science/jupiter.html|title = Jupiter|publisher = NASA Jet Propulsion Laboratory|accessdate = 28. novembril 2006}}</ref>
<ref name="Lebreton">{{cite journal|author=Hansen, C. J.|author2=Bolton, S. J.|author3=Matson, D. L.|author4=Spilker, L. J.|author5=Lebreton, J.-P.|title=The Cassini–Huygens flyby of Jupiter|bibcode=2004Icar..172....1H|journal=Icarus|date=2004|volume=172|issue=1|pages=1–8|doi = 10.1016/j.icarus.2004.06.018}}</ref>
<ref name="Approach">{{cite web|url=http://www.planetary.org/explore/topics/space_missions/new_horizons/022807.html|archiveurl=https://web.archive.org/web/20070429113112/http://www.planetary.org/explore/topics/space_missions/new_horizons/022807.html|archivedate=29. aprill 2007|title=Mission Update: At Closest Approach, a Fresh View of Jupiter|accessdate=27. juulil 2007}}</ref>
<ref name="New look">{{cite web|url=http://www.nasa.gov/mission_pages/newhorizons/news/jupiter_system.html|title=Pluto-Bound New Horizons Provides New Look at Jupiter System|accessdate=27. juulil 2007|archive-date=2010-12-12|archive-url=https://web.archive.org/web/20101212052748/http://www.nasa.gov/mission_pages/newhorizons/news/jupiter_system.html|url-status=dead}}</ref>
<ref name="Targets">{{cite news|date= 19. jaanuar 2007|url = http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/6279423.stm|title = New Horizons targets Jupiter kick|publisher = BBC News Online|accessdate = 20. jaanuaril 2007}}</ref>
<ref name="Snaps">{{cite web|last = Alexander|first = Amir |date= 27. september 2006 | url = http://www.planetary.org/news/2006/0927_New_Horizons_Snaps_First_Picture_of.html| archiveurl = https://web.archive.org/web/20070221220556/http://www.planetary.org/news/2006/0927_New_Horizons_Snaps_First_Picture_of.html| archivedate = 21. veebruar 2007|title = New Horizons Snaps First Picture of Jupiter|publisher = The Planetary Society|accessdate = 19. detsembril 2006}}</ref>
<ref name="Telecom">[https://web.archive.org/web/20111124054217/http://trs-new.jpl.nasa.gov/dspace/bitstream/2014/22009/1/97-0449.pdf Galileo’s Telecom Using The Low-Gain Spacecraft Antenna (PDF)]. NASA/JPL, 1996 (cached). Retrieved 2012-01-29.</ref>
<ref name="Event">{{cite web|first = Julio|last = Magalhães|date = 10. detsember 1996|url = http://spaceprojects.arc.nasa.gov/Space_Projects/galileo_probe/htmls/probe_events.html|title = Galileo Probe Mission Events|publisher = NASA Space Projects Division|accessdate = 2. veebruaril 2007|archive-date = 2007-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20070102143553/http://spaceprojects.arc.nasa.gov/Space_Projects/galileo_probe/htmls/probe_events.html|url-status = dead}}</ref>
<ref name="galileo">{{cite web|last = McConnell|first = Shannon |date= 14. aprill 2003|url = <!-- http://www2.jpl.nasa.gov/galileo/ -->http://solarsystem.nasa.gov/galileo/|title = Galileo: Journey to Jupiter|publisher = NASA Jet Propulsion Laboratory|accessdate = 28. novembril 2006}}</ref>
<ref name="Mighty">[https://www.nasa.gov/press-release/nasas-juno-spacecraft-in-orbit-around-mighty-jupiter NASA's Juno Spacecraft in Orbit Around Mighty Jupiter]</ref>
<ref name="Purposefully">[http://www.sciencealert.com/nasa-will-purposefully-crash-juno-to-protect-alien-life Science Alert: NASA will purposefully crash Juno to protect alien life ]</ref>
<ref name="selection">{{cite news|first = Jonathan|last = Amos|url = http://www.bbc.co.uk/news/science-environment-17917102|title = Esa selects 1bn-euro Juice probe to Jupiter|accessdate = 2. mail 2012|date = 2. mai 2012|work = [[BBC News Online]]}}</ref>
<ref name="Scales back">{{cite news|first=Brian|last=Berger|title=White House scales back space plans|publisher=MSNBC|date=7. veebruar 2005|url=http://www.nbcnews.com/id/6928404/|accessdate = 2. jaanuaril 2007}}</ref>
<ref name="Mission Europa">{{cite web|url=http://sci.esa.int/science-e/www/area/index.cfm?fareaid=107|title=Laplace: A mission to Europa &amp; Jupiter system|publisher=ESA|accessdate=23. jaanuaril 2009}}</ref>
<ref name="Moons">[https://solarsystem.nasa.gov/planets/jupiter/moons NASA Solar System:Jupiter: Moons]</ref>
<ref name="Numerical">{{cite journal|author=Musotto, S.; Varadi, F.; Moore, W. B.; Schubert, G.|title=Numerical simulations of the orbits of the Galilean satellites|url=http://cat.inist.fr/?aModele=afficheN&cpsidt=13969974|journal=Icarus|date=2002|volume=159|issue=2|pages=500–504|doi=10.1006/icar.2002.6939|bibcode=2002Icar..159..500M|access-date=2015-03-13|archive-date=2011-08-10|archive-url=https://web.archive.org/web/20110810071532/http://cat.inist.fr/?aModele=afficheN&cpsidt=13969974|url-status=dead}}</ref>
<ref name="Jupiter">{{cite book|author=Jewitt, D. C.; Sheppard, S.; Porco, C.|editor=Bagenal, F.; Dowling, T.; McKinnon, W|date=2004|title=Jupiter: The Planet, Satellites and Magnetosphere|publisher=Cambridge University Press|isbn=0-521-81808-7|url =http://www.ifa.hawaii.edu/~jewitt/papers/JUPITER/JSP.2003.pdf|archiveurl =https://web.archive.org/web/20110714003048/http://www.ifa.hawaii.edu/~jewitt/papers/JUPITER/JSP.2003.pdf|archivedate =14. juuli 2011|format=PDF}}</ref>
<ref name="Orbital">{{cite journal|author=Nesvorný, D.; Alvarellos, J. L. A.; Dones, L.; Levison, H. F.|title=Orbital and Collisional Evolution of the Irregular Satellites|url=https://archive.org/details/sim_astronomical-journal_2003-07_126_1/page/398|journal=The Astronomical Journal|date=2003|volume=126|issue=1|pages=398–429|bibcode=2003AJ....126..398N|doi=10.1086/375461}}</ref>
<ref name="Galilea">{{cite journal | title = The Galilean Satellites|author = Showman, A. P.; Malhotra, R.|journal = Science|date = 1999 | volume = 286 | issue = 5437 | pages = 77–84 | doi = 10.1126/science.286.5437.77 | pmid = 10506564}}</ref>
<ref name="Team Up">{{cite journal|last = Kerr|first = Richard A.|title=Did Jupiter and Saturn Team Up to Pummel the Inner Solar System?|journal=Science|date=2004|volume=306|issue=5702|page=1676|url=http://www.sciencemag.org/content/306/5702/1676.1.full|accessdate=28. augustil 2007|doi=10.1126/science.306.5702.1676a|pmid=15576586}}</ref>
<ref name="Trojan">{{cite web|url=http://www.minorplanetcenter.org/iau/lists/JupiterTrojans.html|title=List Of Jupiter Trojans|accessdate=24. oktoobril 2010|publisher=IAU Minor Planet Center}}</ref>
<ref name="Perturbations">{{cite journal|author=Quinn, T.|author2=Tremaine, S.|author3=Duncan, M.|title=Planetary perturbations and the origins of short-period comets|journal=Astrophysical Journal, Part 1|date=1990|volume=355|pages=667–679|bibcode=1990ApJ...355..667Q|doi=10.1086/168800}}</ref>
<ref name="600_kuud">{{cite journal|author=Ashton, E.|author2=Beaudoin, M.|author3=Gladman, B.|title=The Population of Kilometer-scale Retrograde Jovian Irregular Moons|journal=The Planetary Science Journal|url=https://arxiv.org/abs/2009.03382|accessdate=14. septembril 2020}}</ref>
}}

{{Planeedid}}
{{Vikitsitaadid}}

[[Kategooria:Päikesesüsteemi planeedid]]
[[Kategooria:Jupiter| ]]