Juhan Karl Fischer

Juhan Karl Fischer (varem ka Johann Karl Fischer) (4. oktoober 1891 Karula mõis, Võrumaa – 9. detsember 1944 Helme vald, Valgamaa) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant, 1934).

Elukäik

Fischeri isa oli Karula mõisa rentnikuks. Lõpetas Ivanovo-Voznessenski reaalkooli kommertsharu 1910. aastal. 1911–1915 töötas Moskvas pangaametnikuna. Mobiliseeriti Vene väkke 7. septembril 1915 ja määrati teenistusse 55. tagavarapataljoni, kust aga juba 1. oktoobril 1915 saadeti Aleksandri Jalaväe Sõjakooli. Lõpetas selle sõjaaegse kursuse 1. veebruaril 1916 ning ülendati lipnikuks. Määrati teenistusse 202. tagavarapataljoni, kust ta juba 28. veebruaril saadeti edasi marsipolku. Teekond ei viinud siiski rindele, vaid Fischer määrati augustis 1916 Kiievi sõjaväeringkonna intendantuuri ja insenerivalitsuse adjutandiks. 1917. aasta jaanuaris saadeti ta sealt teenima VII armee kuulipildujate tagavararoodu, kust ta kuulipildujakoolituse läbimise järel määrati 164. Zakatalski jalaväepolgu 1. kuulipildujakomando nooremaks ohvitseriks ning ajutiseks komando ülemaks. Saadeti oma komandoga rindele. 1918. aasta märtsis vabastati sõjaväeteenistusest.

Eesti rahvaväkke astus 8. detsembril 1918 ning 12. detsembril asus teenima laiarööpmelisel soomusrongil nr. 2, kus ta määrati 2. kuulipildujate komandosse. 4. veebruaril 1919 sai selle komando ülema ajutiseks kohusetäitjaks, 1. märtsil 1919 määrati sama komando ülemaks. Osales sama soomusrongi koosseisus selle kõigis lahinguis kuni 1. oktoobrini 1919.

3. oktoobrist 1919 toodi Fischer üle lennuväe salka. 25. oktoobril 1919 määrati alamkapten Fischer lennuväesalga lendurvaatleja kohusetäitjaks. 30. oktoobril 1919 merilennu rühma ülema kohusetäitjaks. 3. jaanuaril 1920 vabastati ta merilennusalga ülema kohustest ning määrati 5. jaanuarist instruktor Peacocki gruppi lenduriõpilaseks. 15. jaanuarist 1920 vabastati ta ka Merilennu jaama ülema kohustest ning määrati ühtlasi Lasnamäe lennuvälja komandandiks. 16. märtsil 1920 viidi Fischer üle kapten Emery gruppi Avro 504 lennukeil lendama õppima. 2. juunil 1920 vabastati ta aerodroomi komandandi ülesannetest ning määrati lennuväe adjutandiks. 1. augustil 1920 formeeriti senine lennuvägi ümber lennurooduks ning Fischerist sai lennuroodu adjutant. 28. septembril 1920 vabastati ta ajutiselt lennuroodu adjutandi kohustest, et ta saaks keskenduda lenduri kutse omandamisele.

15. novembrist asus ta uuesti lennuroodu adjutandi kohuseid täitma. 18. mail 1921 määrati Fischer merilennurühma ülemaks. 1. juunil 1921 nimetati lennurood taas lennuväeks ning selle allüksused said salkadeks – maalennu ja merilennu salgaks. Merelennusalga ülemaks sai endise merelennurühma ülema kt alamkapten Fischer.

19. detsembril 1922 andis Fischer kõik teoreetilised eksamid hindele "rahuldav" ning 11. veebruaril 1923 ka kõik praktilised katsed lendurvaatleja kutse saamiseks. 24. veebruaril 1923 ülendati ta kapteniks ning kinnitati lendurvaatleja kutses. 13. juunil 1923 saadeti Fischer Poolasse Toruńi kooli lendurvaatlejate koolitusele. Fischer õppis seal laskeasjandust, lõpetas Toruńi kooli 8. aprillil 1924.

15. märtsil 1924 reorganiseeriti lennurood lennuväerügemendiks, sel puhul määrati maalennueskadrilli ülema kohusetäitjaks kapten Fischer, kes asus oma ülesandeid täitma alles Toruńi koolist tagasi tulles. 17. novembril 1924 kinnitati Fischer maalennu divisjoni ülemaks.

1. aprillil 1927 kästi major Fischeril võtta vastu lennurügemendi tehnikajaoskonna asjaajamine ning asuda juhtima lennubaasi formeerimist. Määrati samast päevast Lennubaasi ülema kohusetäitjaks. Kinnitati ülemaks 24. veebruaril 1929. 1. juulil 1930 lennurügement likvideeriti ning lennubaas sai iseseisvaks üksuseks. Sellega seoses formeeriti ümber ka üksuse koosseisud ning kasutati juhust, et Fischer oma kohalt vabastada. Uues üksuses kinnitati Fischer lennubaasi tehnikajaoskonna ülemaks.

27. maist 1931 määrati Fischer Üksiku Lennuväedivisjoni nr 2 ülema kohusetäitjaks. 24. veebruarist 1933 kinnitati ülemaks. 30. juunil 1939 andis ta 2. lennuväedivisjoni üle Evald Döringule ning alates 1. juulist 1939 arvati vanuse tõttu reservi.

Auastmed

• Lipnik – 1916
• Alamleitnant
• Leitnant
• Alamkapten – 1919
• Kapten – 1923
• Major – 1924
• Kolonelleitnant – 1934

Tunnustus

• Püha Stanislavi orden, III järk mõõkade ja lindiga
• Tasuta maa normaaltalu suuruses – 1921
• Priikooli õigus kuni kõrgema kooli lõpetamiseni – 1921
• Vabadussõja mälestusmedal – 1922
• Poola lendurvaatleja märk – 1924
• Läti lennuväerügemendi rinnamärk – 1924
• Tšehhoslovakkia lendurvaatleja märk – 1929
• Läti vabariigi iseseisvuse 10. aastapäeva mälestusmedal – 1929
• Kotkaristi III klassi teenetemärk – 1936

Kirjandus

• Toivo Kitvel, Toomas Türk, Arvo Lennart Vercamer (koostajad). "Põhjakotkad. Eesti lendurid ja lendurvaatlejad tsaariajast kuni 1940. aastani". Tallinn, 2011.

Välislingid

• Ohvitseride andmekogu