Jouarre'i klooster

Jouarre'i klooster (Abbaye Notre-Dame de Jouarre) on 7. sajandist pärinev benediktlaste klooster Jouarre'is Seine-et-Marne'i departemangus Prantsusmaal. Tähelepanuväärseim osa sellest on kaks eelromaani krüpti. Alates 1840. aastast on ehitis mälestisena katse all.

Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Pärimuse järgi õnnistas iiri munk Columbanus Luxeuil'st umbes aastal 610 kohalikku isandat Authaire'i; üks tolle poegadest asutas 630. aastal Jouarre'i kloostri^[1]. Algselt oli Jouarre segaklooster, kus mungad ja nunnad elasid eraldi hoonetes^[2]. Kui Karl Suur kiitis heaks benediktlaste reegli (Regula Benedicti), võttis selle omaks ka Jouarre'i klooster^[3]. Kloostri 7. sajandist pärinevasse krüpti on maetud kloostri asutajate põrmud, algselt seisis krüpti kohal puust matusesaal. Pärast viikingite rüüsteretke purustatud klooster ehitati uuesti üles 10. sajandil. 11. sajandil ehitati Karl Suure ajast pärit kirikuhoonele juurde torn, mida kasutati ka vahitornina. Klooster rüüstati ja põles Saja-aastase sõja ajal ja asustati ning taastati uuesti alles 1433. aastal.

18. sajandil klooster õitses, Prantsuse revolutsiooni ajal 1790 läksid hooned riigi omandisse ja neid kasutati kivimurruna. Ristikäik ja kapiitlisaal lõhuti. 1821. aastal osteti osa hooneid tagasi ja taotleti kloostri taastamist. Kirik taastati 1863. aastal.^[4]

2017. aastal oli kloostris 30 nunna.^[5]

Arhitektuur[muuda | muuda lähteteksti]

Jouarre'i kloostri Merovingide-aegsed krüptid on ühed vanimad Euroopas ja neis leiduvad hästi säilinud reljeefidega kaunistatud sarkofaagid on tolleaegse dekoratiivkunsti säravad näited. Krüptide võlvlage toetavad kaks rida gallorooma sambaid, mida kroonivad heledast marmorist kapiteelid^[6], mis on kujult antiikorderite kapiteelide jäljendused või vabad tuletised antiiksetest vormidest. Nende kõrval esineb ka primitiivsema vormikõnega kaunistusi.

Kirik on uusromaani stiilis, ehitatud 19. sajandil, 11. sajandist pärinev romaani torn on kunagise kiriku sissepääsu kohal. Enamik tänapäeval kasutusel olevaid kloostrihooneid pärineb 18. sajandist.