José Francisco de San Martin y Marras

José Francisco de San Martín y Matorras (25. veebruar 1778 – 17. august 1850) oli Argentinast pärit El Río de la Plata sõjaväelane ja poliitik ning üks Argentina, Tšiili ja Peruu vabastajatest. Ta on Simón Bolívari kõrval üks kahest Hispaania-Ameerika iseseisvussõja tähtsamast tegelasest.

Aprillis 1784, kuueaastaselt, saabus ta koos perega Hispaaniasse Cádizi linna. Seda pärast Buenos Aireses viibimist. Ta asus hiljem elama Málaga linna. 1786. aastal alustas ta õpinguid Real Seminario de Nobles Madridis ja Escuela de Temporalidades Málagas. Hiljem astus ta Hispaania armeesse ja tegi sõjaväekarjääri Murcia rügemendis. Ta võitles Põhja-Aafrikas, seejärel Napoleon I ülemvõimu vastu Hispaanias ning osales Bailéni ja La Albuera lahingutes.

Pärast kolonelleitnandi auastme saamist ja vahepeatust Londonis naasis ta 34-aastaselt 1812. aastal Buenos Airesesse, kus ta seadis end Río de la Plata Ühendatud Provintside iseseisvumise teenistusse. Talle usaldati ratsagrenaderide rügemendi loomine (mis kannab tänapäeval tema nime), mis sai oma tuleristsed San Lorenzo lahingus. Hiljem määrati ta kindral Manuel Belgrano asemel Põhjaarmee ülemaks. Seal mõtles ta välja oma kontinentaalse plaani, mõistes, et patriootide triumf Hispaania-Ameerika iseseisvussõjas saavutatakse ainult siis, kui kõrvaldatakse kõik rojalistlikud põhiolemused, mis olid koloniaalsüsteemi säilitamisele lojaalsed võimukeskused Ameerikas.

Kui ta nimetati Mendoza linnas asuva Cuyo kuberneriks, pani ta oma projekti käima: pärast Andide armee organiseerimist ületas ta samanimelise mäeaheliku ja juhtis Tšiili vabastamist Chacabuco ja Maipú lahingutes. Seejärel ründas ta Tšiili poolt organiseeritud ja rahastatud laevastikuga Lõuna-Ameerika Hispaania võimukeskust Lima linna. Selleks andis talle juhiseid Tšiili senat. Seejärel kuulutas ta 1821. aastal välja Peruu iseseisvuse. Ta lõpetas oma relvakarjääri pärast Guayaquili nõupidamist Simón Bolívariga 1822. aastal, kus ta andis talle üle oma armee ja eesmärgi viia lõpule Peruu vabastamine.

Muud allikad

• José de San Martín 2022