John Pori
Johannes Pori (enne eestistamist Aleksei-Johannes, alates 22.04.1937 Juhan Porisammul; 11. november 1906 Barnaul – 26. juuni 1947 Tartu) oli eesti orkestrijuht ja tantsumuusik. Tema esinejanimi oli John Pori.
1912. aastal tuli nende pere Eestisse. Pillimängu (viiulit, saksofoni ja trompetit) õppis Johannes iseõppijana. 1928. aastal lõpetas ta Viljandi Maagümnaasiumi, kus oli 1927. aastal asutanud poiste tantsuansambli The Bonzo Band. 1928. aastal läks ta kaitseväkke aega teenima, moodustas seal 11-liikmelise orkestri Side Bonzo ning üleajateenijana jätkas orkestri juhtimist kuni 1931. aastani.
Pärast ajateenistust mängis ta oma John Pori orkestriga mitmes Tallinna restoranis: Grand Marinas, keldrirestoranis Must Kass, Mereklubis (1932), Glorias (1933), Marcelle'is (1934), Estonia teatri Valges saalis (1935–1938) ja restoranis Paris (1939–1940). Nii Estonia Valgest saalist, restoranist Paris kui ka Estonia suveaia kõlakojast tehti sageli raadioülekandeid ning tehti ka plaadistusi.
1940. aasta sügisel moodustas ta Punalipulise Balti Laevastiku Maja džässorkestri, mis aga ei tegutsenud aastatki. 1941. aasta augustist oli ta Tallinna Töölisteatri džässorkestri juht. Saksa okupatsiooni ajal töötas ta taas orkestrijuhina (septembrini 1942 mängiti Estonia einelauas ja märtsini 1944 restoranis Gloria), ühtlasi oli ta mõnda aega Landessender Revali tantsukapelli saksofonist. Oktoobrist 1944 mängis ta 11-liikmelise orkestriga restoranis Gloria ja sügisest 1945 ansambliga Tallinna Laevastiku Ohvitseride Maja restoranis.
Ta kirjutas ja tõlkis laulusõnu. Paljud neist lauludest kujunesid rahvalikeks: Wilhelm Gabrieli "Õllepruulija" (originaalis "In München steht ein Hofbräuhaus"), Alfrēds Vintersi "Viljandi paadimees" (originaalis "Gaujas laivinieks" ehk "Koiva paadimees"), "Mulgimaale" (originaalis "They are tough, mighty tough in the West"), A. Marcsi "Postipoiss" ja Evert Taube'i "Calle Schewens vals" ("Mu kodu on Roslagen...").
Johannes Pori suri 26. juunil 1947 Tartus ja ta maeti 30. juunil 1947 Tallinna Aleksander Nevski kalmistule.[1]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema tütar oli arhitekt ja laskesportlane Aino Asszonyi, tütretütar Aile Asszonyi on ooperilaulja (sopran); õepoeg Robert Ots on kontrabassimängija.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti muusika biograafiline leksikon II. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 2008