Johann Parmi

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Johann Parmi (ka Johann Heinrich Parmi ja Juhan Parmi; 9. juuli 1863 Jamburg3. aprill 1913 Narva) oli eesti näitleja.

Ta näitles aastatel 1892–1908 Venemaal muusikust klounina trupis "Трио Парми" (Trio Parmi), mille nad asutasid koos venna Sergeiga. Hiljem liitus trupiga samuti Narvast pärit näitleja Aleksander Meermann. 1908. (või 1909.) aastal töötas ta lühikest aega Estonia teatris. 1909. aastal toimetas Johann ja andis välja koos oma onupoja Sergei Parmiga ajakirja Näitelava, ent lahkus toimetusest ajakirja puuduliku rahastuse tõttu. 1908. aastal salvestas ta Tallinnas lauljana plaadifirmale Zonophone palad "Kohwike, kohwike", "Tochter, Пошёлъ вонъ" (sõnad: Edmund Kinkmann), "Joobnud peaga", "Pean pool suud kinni", "Sigarid ja tütarlapsed", "Uuri kiituse laul" ja "Pimeda loetud kuulutused".

Johann Parmi näitlemist on kõvasti kritiseerinud Paul Pinna, kes Parmi Estonia teatrisse saabudes pakkus talle enda lavastatud näidendites osi. Johann oli valiv ning keeldus rollidest, mis tundusid talle sobimatud. Ta teenis sellega ära Pinna põlguse, mis väljendus hiljem kriitikas nii Johanni näitlemisstiili, tugeva sünnipärase murdekeele kasutamise kui ka hariduse kohta.

Näidendid[muuda | muuda lähteteksti]

Näitekirjanikuna kirjutas ja tõlkis Parmi lihtsaid teatritükke.

  • "Priidik ja Tsilla"
  • "Mardi õhtu"
  • "Kell kaksteist öösi"
  • "Teine noorus"
  • "Pimeduse teed"
  • "Orja armastus"
  • "Saatuse laentel"
  • "Ema süda"
  • "Loositud peigmees" (Pohvisnev, Arkadi)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]