Johann Parmi
Johann Parmi (ka Johann Heinrich Parmi ja Juhan Parmi; 9. juuli 1863 Jamburg – 3. aprill 1913 Narva) oli eesti näitleja.
Ta esines aastatel 1892–1908 Venemaal muusikust klounina trupis Trio Parmi (Трио Парми), mille nad asutasid koos vend Sergeiga. Hiljem liitus trupiga samuti Narvast pärit näitleja Aleksander Meermann.
1908. (või 1909.) aastal töötas ta lühikest aega Estonia teatris.
1909. aastal toimetas Johann Parmi ja andis koos oma onupoja Sergei Parmiga välja ajakirja Näitelava, ent loobus varsti sellest tööst ajakirja puuduliku rahastuse tõttu. 1908. aastal salvestas ta Tallinnas lauljana plaadifirmale Zonophone palad "Kohwike, kohwike", "Tochter, Пошёлъ вонъ" (sõnad: Edmund Kinkmann), "Joobnud peaga", "Pean pool suud kinni", "Sigarid ja tütarlapsed", "Uuri kiituse laul" ja "Pimeda loetud kuulutused".
Johann Parmi näitlemist on kõvasti kritiseerinud Paul Pinna, kes Parmi Estonia teatrisse saabudes pakkus talle osi enda lavastustes. Johann oli valiv ning keeldus rollidest, mis tundusid talle sobimatud. Ta teenis sellega ära Pinna põlguse, mis väljendus hiljem kriitikas nii Parmi näitlemisstiili, tugeva sünnipärase murdekeele kasutamise kui ka hariduse kohta.
Näidendid[muuda | muuda lähteteksti]
Näitekirjanikuna kirjutas ja tõlkis Parmi lihtsaid teatritükke.
- "Priidik ja Tsilla"
- "Mardi õhtu"
- "Kell kaksteist öösi"
- "Teine noorus"
- "Pimeduse teed"
- "Orja armastus"
- "Saatuse laentel"
- "Ema süda"
- "Loositud peigmees" (Pohvisnev, Arkadi)