Johann Martin

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Athletics pictogram.svg Kergejõustik
Olympic flag.svg
Riik Flag of Russia.svg Venemaa
ei saanud
tulemust kirja
1912 Teivashüpe
Riik Flag of Estonia.svg Eesti
ei saanud
tulemust kirja
1920 Teivashüpe

Johann Martin (21. detsember 1892/2. jaanuar 1893 (ukj) Riia21. detsember 1959 Tallinn) oli Venemaa ja Eesti kergejõustiklane (teivashüppaja) ning Eesti kiiruisutaja ja sporditegelane.

Ta lõpetas 1911. aastal Riias kommertskooli. Töötas alates 1911. aastast Riias, hiljem Tallinnas ja Tartus raamatupidajana.

Sportlasena[muuda | muuda lähteteksti]

Sportima hakkas ta 1905. aastal Tartus spordiseltsis Aberg vendade Oskar ja Paul Liidi eestvedamisel. Ta harrastas kergejõustikku (teivas-, kõrgus- ja kaugushüpet), ujumist, uisutamist, võimlemist ja jalgrattasõitu. Hiljem harrastas ka jääpalli ja kiiruisutamist.

Parimaid tulemusi: kergejõustikus 60 m jooks 7,2, kõrgushüpe 1.72, teivashüpe 3.50 (1914); kiiruisutamises 500 m 48,1, 1500 m 2.37,5, 5000 m 9.14,0.

Ta sai Eesti meistrivõistlustel 1920. aastal kõrgushüppes 3. koha.

Kuulus jääpallis Eesti meistrivõistlustel 2. koha saanud Tartu Kalevi meeskonda.

Teivashüppajana[muuda | muuda lähteteksti]

Parimaid tulemusi saavutas teivashüppes. Ta osales Venemaa eest 1912. aastal Stockholmi olümpiamängude kergejõustikuvõistlusel teivashüppes, kus tal jäi eelvõistlusel algkõrgus ületamata.[1]

Kordas 1910. aastal 3.36-ga Venemaa rekordit, oli aastatel 1913 ja 1914 Venemaa meistrivõistlustel 1., aastatel 1910 ja 1911 2. ning aastatel 1915 ja 1916 3.

Ta osales Eesti eest 1920. aastal Antwerpeni olümpiamängude kergejõustikuvõistlusel samuti teivashüppes, kus tal samuti jäi eelvõistlusel algkõrgus ületamata.[1]

Eesti meistrivõistlustel võitis ta aastatel 1918–1927 2 kulda (1920 ja 1925), 1 hõbeda ja 2 pronksi. Kuulus 2 korda Eesti koondisse.

Kiiruisutajana[muuda | muuda lähteteksti]

Kiiruisutamise Eesti meistrivõistlustel võitis mitmevõistluses 4 hõbedat ja 7 pronksi ning üksikdistantsidel 19 hõbedat ja 21 pronksi, jäädes peamiselt alla oma andekatele õpilastele Aleksander Mitile ja Christfried Burmeistrile. 1934. aastal kuulus ta esimesel Eesti-Läti maavõistlusel 41-aastasena Eesti koondisse, järgmisel maavõistlusel (1935 Tartus) oli ta juba peakohtunik.

Sporditegelasena[muuda | muuda lähteteksti]

Oli 1920–1925 Tartu Kalevi esimees, alates 1926. aastast Tartu Veespordiklubi esimees; Tartumaa Spordiliidu asutaja (1932) ja spordinõunik (1933), Kergejõustikuliidu revisjonikomisjoni esimees (1935). Oli aastatel 1945–1958 Kiiruisutamissektsiooni juhatuses ja kohtunikekogu esimees. 1958. aastal juhtis korralduskomisjoni esimehena Tallinna Spordiveteranide Koondise põhikirja koostamist ja asutamiskoosolekut.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Herbert Michelson. "Johann Martin. 25 aastat võistlusväljal ning sporditegelasena.". Eesti Spordileht nr 33/34, 28. august 1931. Lk 2
  • Ruudi Toomsalu. "Üks kevade ja üks suvi". Tallinn 1993. Lk 174

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]