Johann George Tromlitz
| Johann George Tromlitz | |
|---|---|
|
| |
| Sünniaeg | 8. november 1725 |
| Surmaaeg |
4. veebruar 1805 (79-aastaselt) Leipzig |
| Amet | helilooja, flötist, jurist, muusik |
Johann George Tromlitz (8. november 1725 Reinsdorf – 4. veebruar 1805 Leipzig) oli saksa flötist, helilooja, muusikateoreetik ja pillimeister. Ta oli 18. sajandi lõpus üks silmapaistvamaid flöödivirtuoose ning andis olulise panuse nii flöödimängu tehnikasse kui ka flöödi kui muusikainstrumendi arengusse.
Tromlitz töötas välja mitmeid täiustusi põikflöödile, sh mehhanismi arendused ja uued klahvisüsteemid, mille eesmärk oli parandada mängumugavust ja intonatsiooni. Ta kirjutas ka mõjuka flöödiõpiku "Ausführlicher und gründlicher Unterricht die Flöte zu spielen" (1791), mis oli oma aja üks põhjalikumaid teoseid flöödimängu õpetamisest ja esteetikast.
Tema loomingusse kuuluvad peamiselt teosed flöödile: sooloteosed, duod, kammermuusika ja kontserdid.
Tromlitz tegutses suure osa oma elust Leipzigis, kus ta oli hinnatud esineja ja õpetaja.
Tromlitzi lapselapsed olid pianist Clara Schumann ja helilooja Woldemar Bargiel.