Johann Daniel Titius

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Johann Daniel Titius

Johann Daniel Titius (õieti Tietz; 2. jaanuar 1729 Konitz, Preisimaa11. detsember 1796 Wittenberg) oli saksa astronoom, füüsik ja bioloog.

Aastal 1752 lõpetas ta magistrikraadiga Leipzigi ülikooli. Temast sai Wittenbergi ülikooli õppejõud (professor). Alates 1756. aastast oli ta matemaatikaprofessor ja alates 1761. aastast ka füüsikaprofessor.

Ta tõlkis inglise, prantsuse ja ladina keelest.

Titiuse-Bode seadus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on tuntud eelkõige selle järgi, et ta 1766 sõnastas Titiuse-Bode seaduse ning ennustas selle põhjal, et Päikesest 2,8 astronoomilise ühiku kaugusel on taevakeha.

Ta arvas, et see taevakeha on kindlasti väike, võib-olla mitte suurem kui mõni Marsi kaaslane. Hiljem väitis Johann Elert Bode, et tegemist on planeedisarnase taevakehaga. Hiljem leiti Ceres, mis tunnistati otsitud taevakehaks.

Titiuse auks on nimetatud asteroid 1998 Titius ja Titiuse kraater Kuul.

Piksevarras[muuda | muuda lähteteksti]

Titius laskis ehitada Wittenbergi piksevarda, mille kohta on Berthold Auerbach kirjutanud jutustuse "Der Blitzschlosser von Wittenberg" ja mida on joonistustel kujutanud Adolph von Menzel.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Titius elas Wittenbergis Collegienstraße 76.

Tal oli poeg, anatoom ja botaanik Salomon Constantin Titius.