Johann August Hagen
Johann August Hagen (3. aprill (14. aprill ukj) 1786 Pirna, Saksimaa – 21. juuni 1877 Tallinn) oli baltisaksa organist, helilooja ning koorilaulu ja orelikunsti arendaja.
14-aastaselt astus Dresdenis gümnaasiumi, 19-aastaselt Friedrichstadti seminari, mille lõpetas 21-aastaselt ning asus tööle õpetajana Nachtgalli instituudis Dresdenis. 1809. aastal kutsus August von Kotzebue ta enda juurde Vardi mõisa laste koduõpetajaks. Lisaks Kotzebue poegadele õppis tema juures ka mõisa küti poeg, tulevane Nikolai I ihuarst Philipp Jakob Karell. Samal ajal töötas mõisas ka kunstnik Carl Sigismund Walther.[1]
Tallinna asus ta püsivalt elama 1815. aastal. 1815. aastast töötas Tallinna koolides muusikaõpetajana (1815–1823 Tallinna linna tütarlastekoolis, 1821–1851 Tallinna kubermangugümnaasiumis) 1823 asutas oma poeglastegümnaasiumi, mis tegutses 1832. aastani, ja samal aastal asutas ta Eestis esimese lauluseltsi (Saksa lauluselts Singverein) ja varsti ka Eesti lauluseltsi – J. A. Hageni lauluselts.
1827. aastast sai temast lisaks õpetajatööle Tallinna Oleviste kiriku organist. Ta pidi hoolitsema koori- ja koguduselaulu eest kirikus. Oleviste kiriku juurde asutas ta 1835. aastal ka poistekoori.[2]
Hagen komponeeris oratooriumi ja soololaule, ta on loonud muusikat A. Kotzebue laulumängu- ja operetitekstidele. Üheks suurejoonelisemaks ettevõtmiseks oli Hageni lauluseltside osavõtt Oleviste kiriku taasavamisest 1840. aasta 16. juunil Hageni poolt selleks loodud oratooriumi ettekandega.[2]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
1815. aastal abiellus ta tütarlastekooli käsitööõpetaja Frederike Dorothea Franzeniga (1798–1846). Abielust sündis 8 last: 5 poissi, kõigil üks eesnimedest August ja 4 tüdrukut. Perekonna koduks oli Oleviste koguduse pastoraadihoone Lai tn 37.[2]
1856. aastal tõsteti Hagen aadliseisusse.[2]
Ta suri 92 aasta vanuses 21. juunil 1877 Tallinnas ja maeti Tallinna Kopli kalmistule.[2]