Jevgenija Albats

Jevgenija Markovna Albats (vene keeles Евгения Марковна Альбац; sündinud 5. septembril 1958 Moskvas) on Venemaa ajakirjanik, politoloog, publitsist ja ühiskonnategelane.

Ta on 2009. aastast Moskvas väljaantava ajakirja The New Times peatoimetaja ja 2004. aastast raadiojaama Ehho Moskvõ autorisaate "Polnõi Albats" saatejuht, samuti Ehho Moskvõ saate "Osoboje mnenije" ("Eriarvamus") sagedane külaline.^[1]

Jevgenija Albats on Venemaa Juudi Kongressi ühiskondliku nõukogu liige.^[2]

2000. aastate teises pooles võttis Albats osa Venemaa opositsiooniliikumisest. 2005. aastal oli ta koos Aleksei Navalnõi, Ilja Jašini, Marija Gaidari ja Natalia Morariga ausate valimiste toetusmiitingu "Mina olen vaba!" ("Я свободен!") korraldajaid.^[1]

Haridustee[muuda | muuda lähteteksti]

Albats lõpetas 1980. aastal Lomonossovi-nimelise Moskva Riikliku Ülikooli ajakirjandusteaduskonna ajakirjanduse erialal kirjanduskriitiku ja ajalehetöötaja kutsega. Oma diplomitöö esitas ta vene konstruktivismi (kirjanduses, teatris ja arhitektuuris) ajaloo teemal.^[1]

1993. aastal sai ta Harvardi Ülikooli Niemani stipendiumi, tänu millele õppis aastatel 1994–1996 Harvardi ülikooli poliitikateaduste osakonna (Government Department) magistriõppes. Magistritöö (1996) käsitles Weimari vabariigi režiimi Kolmanda Reichi režiimiks transformeerimise mehhanisme Saksamaal aastatel 1919–1933. Pärast magistriõpinguid jätkas ta Harvardi ülikooli vene- ja euraasiauuringute Davise keskuse doktoriõppes.^[1]

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

1980. aastatel töötas Albats Izvestija nädalalisas Nedelja ajakirjanikuna, milles avaldas artikleid teaduse teemal, peamiselt osakestefüüsikast ja astrofüüsikast. 1990. aastal sai ta Alfred Friendly Pressi stipendiumi. See võimaldas tal teha kaastööd USA väljaannetele, sealhulgas ajalehele Chicago Tribune.^[1]

2004. aastal sai ta Harvardist doktorikraadi politoloogias (doktoritöö "Bureaucrats and Russian Transition: Politics of Accommodation").^[1]

Aastatel 1993–1998 pidas ta loenguid NSV Liidu ja Venemaa poliitilise süsteemi teemal mitmes USA ülikoolis: Princetonis, Harvardis, Chicago Ülikoolis, Pennsylvania Osariigi Ülikoolis ja Duke'i Ülikoolis. Aastatel 2002–2003 töötas ta õppejõuna Yale'i Ülikooli politoloogia osakonnas ning luges kursusi "Nõukogude poliitika 1917–1991" ja "Venemaa poliitika ja massimeedia 1991–2001".^[1]

Aastatel 2003–2011 oli Jevgenija Albats Moskvas asuva Kõrgema Majanduskooli (omab rahvusliku uurimisülikooli staatust) rakenduspolitoloogia teaduskonna üldise politoloogia kateedri professor.^[1]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Jevgenija Albats oli abielus ajakirjanik Jaroslav Golovanoviga (1932–2003). Nende tütar Olga Golovanova (sündinud 1988) lõpetas Brandeisi Ülikooli. Jevgenija Albatsi õde Tatjana Komarova (1952–2010) oli teleajakirjanik.^[1]

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

1992: Евгения Альбац. "Мина замедленного действия". Русслит, 1992, ISBN 5-86508-009-1
1994: Yevgenia Albats. "The State Within a State: The KGB and Its Hold on Russia-Past, Present, and Future". Farrar Straus & Giroux, ISBN 978-0374181048 (tõlkinud Catherine A. Fitzpatrick)
1995: Евгения Альбац. "Еврейский вопрос". Москва, Пик^[1]
2001: Евгения Альбац. "Бюрократия: Борьба за выживание". Москва, ВШЭ
2004: Yevgenia Albats. "Bureaucrats and Russian Transition: Politics of Accommodation". Harvard University Press