Jevgeni Mravinski

Jevgeni Mravinski
Sünniaeg	4. juuni 1903 Peterburi
Surmaaeg	19. jaanuar 1988 (84-aastaselt) Peterburi

Jevgeni Aleksandrovitš Mravinski (Евгений Александрович Мравинский; 4. juuni 1903 Peterburi – 19. jaanuar 1988 Leningrad) oli vene dirigent. 1938–1988 oli ta Leningradi Filharmoonia Sümfooniaorkestri peadirigent.

Elulugu

Ta sündis aadliperekonnas. Tema vanaisa oli vene sõjaväeinsener Konstantin Mravinski; isa Aleksander Mravinski (1859–1918) oli Peterburi sõjaväeringkonna nõukogu õigusnõunik, tiitlilt salanõunik. Isa õde Jevgenia Mravinskaja (1864–1914) oli ooperilaulja, Maria teatri solist; isa poolõde oli Aleksandra Kollontai (1872–1952), hilisem Nõukogude diplomaat.

Kui ta oli kuueaastane, hakkasid vanemad talle klaverimängu õpetama ning teda kaasa võtma ooperi- ja sümfoonilise muusika kontsertidele.

Ta õppis Peterburi 2. Gümnaasiumis ja Petrogradi Ülikooli loodusteaduste osakonnas, kust ta lahkus, kuna õpinguid ei olnud võimalik ühitada tööga Maria teatris.

Alates 1921. aastast oli ta pianist-saatja Leningradi koreograafiakoolis, kus õppis põhjalikult klassikalise tantsu keerulist tehnikat. Aastatel 1929–1931 oli ta kooli muusikaosakonna juhataja.

Aastatel 1924–1931 õppis ta Leningradi konservatooriumis, algul kompositsiooniklassis ja 1927. aastast dirigeerimisosakonnas.

Aastatel 1932–1938 töötas ta Maria teatris (1935–1992 S. M. Kirovi nimelises Leningradi ooperi- ja balletiteatris) peamiselt balletirepertuaari dirigendina.

Alates 1938. aastast, pärast Moskvas toimunud I üleliidulise dirigentide konkursi võitu, oli ta 50 aastat (1938–1988) Leningradi Filharmoonia Sümfooniaorkestri peadirigent.

1939. aastal esitas ta esimesena Dmitri Šostakovitši kuuenda sümfoonia. Samuti esitas esimestena sellised teosed nagu Sergei Prokofjevi kuues sümfoonia ja Hatšaturjani sümfoonia-poeem. Ta juhatas palju Šostakovitši sümfooniate (Viies, Kuues, Kaheksas (pühendatud dirigendile), Üheksas ja Kümnes) ja tema oratooriumi "Metsade laul" esiettekandeid.

1940. aastal debüteeris ta Moskvas. Pärast sõja algust evakueeriti orkester Novosibirskisse. Evakuatsiooni ajal andis orkester 538 kontserti.

Septembris 1944 naasis ta Leningradi. Ta käis orkestriga ringreisidel välismaal: Soomes (1946, kus kohtus helilooja Jean Sibeliusega), Tšehhoslovakkias (1955), Ida- ja Lääne-Saksamaal, Austrias (kõik 1956), Poolas (1958). 1960. aastal oli turnee seitsmesse Lääne-Euroopa riiki 34 kontserdiga. Sellest ajast alates käis orkester välismaal ringreisidel ligikaudu iga kahe aasta tagant (sh 8 korda Austrias ja 6 korda Jaapanis). Viimane välisringreis tema juhtimisel toimus 1984. aastal ja viimane tema juhatatud kontsert oli 6. märtsil 1987 Leningradi Filharmoonia suures saalis.

Tema dirigeerimisel on salvestatud Ludwig van Beethoveni, Johannes Brahmsi, Anton Bruckneri, Jean Sibeliuse, Pjotr Tšaikovski, Dmitri Šostakovitši, Franz Schuberti ja Arthur Honeggeri teoseid. Pärast 1961. aastat ei teinud ta ühtegi stuudiosalvestust, kõik järgnenud salvestised on tehtud kontsertidel (ühe olulisema stuudiosalvestise – Tšaikovski kolm viimast sümfooniat – tegi 1960. aastal Deutsche Grammophon).

Aastatel 1936–1937 ja alates 1961. aastast oli ta Leningradi Riikliku Konservatooriumi õppejõud, 1963. aastast professor.

Ta maeti Leningradi Bogoslovskoje kalmistule (jagu 66) perekonna hauaplatsile.

Briti klassikalise muusika ajakirja BBC Music Magazine 2010. aasta novembris korraldatud küsitluse tulemuste järgi saavutas Mravinski kõigi aegade 20 silmapaistvaima dirigendi edetabelis 17. koha. "Nad ütlevad, et kogu maailmas oli kaks säravat dirigenti: Toscanini ja Furtwängler. Kuid tegelikult oli veel kaks: Bruno Walter ja Mravinski."