Eugen Miller
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| Eugen Miller | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg |
25. september 1867 Dünaburg, Vitebski kubermang |
| Surmaaeg |
11. mai 1939 Moskva, NSV Liit |
| Teenistus |
Venemaa keiserlik armee Venemaa armee Põhjaarmee |
| Auaste | kindralleitnant |
| Juhtinud | Põhjaarmee |
| Sõjad/lahingud |
Esimene maailmasõda Vene kodusõda |
Eugen Ludwig Miller (vene Евгений-Людвиг Карлович Миллер; 25. september 1867, Dünaburg, Vitebski kubermang – 11. mai 1939 Moskva, NSV Liit) oli Venemaa Keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant; 1915). Venemaa kodusõjas valgete sõjalise liikumise juht Põhja-Venemaal aastail 1919–1920, hiljem bolševikevastase Venemaa Sõjalise Liidu (POBC) juhataja.
Sõjaväeteenistus
[muuda | muuda lähteteksti]Jevgeni Miller sai kõrgema sõjaväelise hariduse pärast 1892. aastal Nikolai Kindralstaabi Akadeemia lõpetamist. Osales Esimeses maailmasõjas, pärast Venemaa väljaastumist maailmasõjast oli E. Miller 1917. aasta sügisest Kõrgeima Ülemjuhataja Staabi (STAVKA) esindaja Itaalia kõrgema ülemjuhatuse juures.
Venemaa kodusõda
[muuda | muuda lähteteksti]1919. aasta jaanuaris kutsuti Põhjapiirkonna Ajutise Valitsuse poolt kindralkuberneriks, mais 1919 määrati Aleksandr Koltšaki poolt Põhjapiirkonna vägede ülemjuhatajaks, septembris 1919 piirkonna ülemaks. 1920. aasta veebruaris moodustas ta uuesti Põhjapiirkonna Ajutise Valitsuse, kus oli sõjaminister ja välisminister, kuid varsti emigreerus Pariisi, kus oli kindral Peter von Wrangelli esindaja.
Tegevus emigratsioonis
[muuda | muuda lähteteksti]Aastatel 1924–1930 oli Miller juhtivatel kohtadel Vene Üldsõjalises Liidus, 1930–1937 Vene Üldsõjalise Liidu esimees.
Rööviti 1937. aastal NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse 3. osakonna ehk vastuluureorganite poolt Prantsusmaalt ning toimetati ebaseaduslikult NSV Liitu, kus mõisteti süüdi kontrrevolutsioonilise tegevuse eest ja hukati 11. mail 1939.