Jean d'Ormesson

Allikas: Vikipeedia
Jean d'Ormesson (2009)

Jean Bruno Wladimir François de Paule Le Fèvre d'Ormesson (16. juunil 1925 Pariis5. detsember 2017 Neuilly-sur-Seine) oli prantsuse kirjanik, Prantsuse Akadeemia liige.

1940. aastatel õppis ta Pariisis École normale supérieure'is filosoofiat. 1950. aastatel oli ta UNESCO juures tegutseva filosoofia ja humanitaarteaduste rahvusvahelise nõukogu peasekretär. Aastatel 1974–1979 oli ta suurima prantsuse päevalehe Le Figaro peadirektor.

1973. aastal valiti Jean d'Ormesson Jules Romainsi surma tõttu vabaks jäänud Prantsuse Akadeemia 12. toolile. Pärast Claude Lévi-Straussi surma sai ta 2009. aastal staažikaima liikmena akadeemia dojääniks.

Kirjanduslik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

d'Ormessoni kirjanduslik debüüt toimus 1956. aastal. 1971. aastal võitis tema romaan "La Gloire de l'Empire" ("Impeeriumi hiilgus") Prantsuse Akadeemia Grand Prix. Ka mitut muud tema raamatut on saatnud lugejamenu.[1]

1994. aastal ilmus temalt filosoofilise alatooniga "La Douane de mer" ("Mere tollimaja"), millest kasvas välja tema järgmine romaan "Presque rien sur presque tout" (eesti keeles ilmus 1999. aastal Hillar Tali tõlkes pealkirja all "Õige vähe õige paljust"). Raamatu alapealkirjaks on "Suure Paugu lugu ehk Kõiksuse lühiajalugu".[1]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Jean d'Ormesson (2011)
  • 1956 – L'Amour est un plaisir
  • 1959 – Du côté de chez Jean
  • 1960 – Un amour pour rien
  • 1966 – Au revoir et merci
  • 1968 – les Illusions de la mer
  • 1971 – La Gloire de l'Empire
  • 1974 – Au plaisir de Dieu
  • 1978 – Le Vagabond qui passe sous une ombrelle trouée
  • 1981 – Dieu, sa vie, son œuvre
  • 1982 – Mon dernier rêve sera pour vous
  • 1984 – Jean qui grogne et Jean qui rit
  • 1985 – Le Vent du soir
  • 1985 – Tous les hommes en sont fous
  • 1987 – Le Bonheur à San Miniato
  • 1988 – Album Chateaubriand
  • 1989 – Garçon de quoi écrire (kaasautor François Sudreau)
  • 1991 – Histoire du juif errant
  • 1992 – Tant que vous penserez à moi (kaasautor Emmanuel Berl)
  • 1994 – La Douane de mer
  • 1995 – Presque rien sur presque tout
  • 1997 – Casimir mène la grande vie
  • 1997 – Une autre histoire de la littérature française (1. köide)
  • 1998 – Une autre histoire de la littérature française (2. köide)
  • 1999 – le Rapport Gabriel
  • 2001 – Voyez comme on danse
  • 2003 – C'était bien
  • 2003 – Et toi, mon cœur, pourquoi bats-tu?
  • 2005 – Une fête en larmes
  • 2006 – La Création du monde
  • 2007 – Odeur du temps
  • 2008 – Qu'ai-je donc fait
  • 2009 – L'enfant qui attendait un train
  • 2009 – Saveur du temps
  • 2010 – C'est une chose étrange à la fin que le monde
  • 2013 – Un jour je m'en irai sans en avoir tout dit
  • 2015 – Dieu, les affaires et nous

Film[muuda | muuda lähteteksti]

2012. aastal tegi ta kaasa episoodilises rollis komöödiafilmis "Haute Cuisine", kus ta kehastas president François Mitterrandi. 2016. aasta jaanuaris osales ta muusikaprojektis "Les Enfoirés".[2]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Jean d'Ormessoni isa André Lefèvrea oli Prantsuse suursaadik Brasiilias. Jean d'Ormessoni onu Wladimir d'Ormesson oli kirjanik ja diplomaat, kes on muuhulgas teeninud suursaadikuna Vatikanis.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Jean d'Ormesson "Õige vähe õige paljust". Tõlkija kommentaar. Olion, 1999
  2. Avec Les Enfoirés, Jean d'Ormesson se lance dans la chanson lefigaro.fr

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]