Jaspisöölane
| Jaspisöölane | |
|---|---|
 Jaspisöölane (Staurophora celsia) | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
| Klass |
Putukad Insecta |
| Selts |
Liblikalised Lepidoptera |
| Ülemsugukond |
Noctuoidea |
| Sugukond |
Öölased Noctuidae |
| Alamsugukond |
Noctuinae; maaöölased |
| Perekond |
Jaspisöölane Staurophora |
| Liik |
Jaspisöölane |
| Binaarne nimetus | |
|
Staurophora celsia Linné 1758 | |
Jaspisöölane (Staurophora celsia) on ööliblikas öölaste (Noctuidae) sugukonnast. Soomes, Rootsis ja Eestis tavaline liik.
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Liblika tiibade siruulatus on 36–46 mm. Esitiibadel on suured mandli- kuni õunrohelised ebakorrapärase kujuga väljad, mida ümbritsevad mõlemalt poolt pruunid teravate sakkidega vöödid; ka tiiva välisserva piirab pruun vööt. Tagatiivad on keskmise tumedusega pruunid, tiiva siseserval heledamad.
Eluviis[muuda | muuda lähteteksti]
Liblikas lendab septembri algusest oktoobri alguseni. Talvituvad rohule munetud ümarad, ribilised, helekollase värvusega munad. Liblika röövik toitub maist augustini erinevatel kõrrelistel, nagu jäneskastik (Calamagrostis epigejos), luht-kastevars (Deschampsia cespitosa), jusshein (Nardus stricta) ja lõhnav maarjahein (Anthoxanthum odoratum), nende juurtel.