Jakuudi-Sahha NSV

Allikas: Vikipeedia

Jakuudi-Sahha Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühinimi Jakuudi-Sahha NSV, (vene keeles Якутская-Саха Советская Социалистическая Республика) oli lühikest aega Vene NFSV koosseisus eksisteerinud vabariik.

Vabariik moodustati Jakuudi ANSV-st ja eksisteeris aastatel 1990–1991 (1990. aasta septembrist 1991. detsembrini). Vabariigi pealinn oli Jakutsk.

12. juunil 1990 võttis Vene NFSV Rahvasaadikute Kongress vastu deklaratsiooni vabariigi riiklikust suveräänsusest, millega Vene NFSV Rahvasaadikute Kongress deklareeris Vene NFSV territooriumil oma seaduste ülimuslikkust Nõukogude Liidu seaduste ees ning autonoomsete vabariikide õiguste laiendamise vajadust.[1] Ajavahemikus augustist oktoobrini kuulutasid enamik Venemaa autonoomseid vabariike endid nõukogude sotsialistlikeks vabariikideks Vene NFSV koosseisus, teiste seas ka Jakuutia, kus 27. septembril 1990 võttis Jakuudi ANSV Ülemnõukogu vastu deklaratsiooni Jakuutia riiklikust suveräänsusest ning kuulutas autonoomse vabariigi ümberkujundamise Jakuudi-Sahha Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks Vene NFSV koosseisus[2] (vabariigi nime muutuse kinnitas 24. mail 1991 Vene NFSV rahvasaadikute kongress).

1990. aasta detsembris asus Jakuudi-Sahha NSV Ministrite Nõukogu esimehe ametikohale Kliment Ivanov. Ta jäi Sahha valitsusjuhiks kuni 1992. aasta veebruani.[3]

26. veebruaril 1991 kirjutas ülemnõukogu esimees Mihhail Nikolajev alla seadusele Jakuudi-Sahha NSV riiklikust staatusest, mis jäi kehtima kuni Sahha (Jakuutia) Vabariigi Põhiseaduse vastuvõtmiseni 1992. aasta aprillis.[4]

1991. aasta juunis seati sisse Vene NFSV presidendi ametikoht. Enne aasta lõppu viidi presidendivalimised läbi veel 7 vabariigis, sealhulgas 20. detsembril Jakuutias. Valimised võitis Jakuudi-Sahha NSV Ülemnõukogu esimees Mihhail Nikolajev, Asepresidendiks valiti Vjatšeslav Štõrov.

27. detsembril 1991 võttis Jakuudi-Sahha NSV Ülemnõukogu vastu määruse vabariigi ümbernimetamiseks Sahha (Jakuutia) Vabariigiks.[5] Vastava paranduse Venemaa Föderatsiooni konstitutsiooni viis sisse VF rahvasaadikute kongress 21. aprillil 1992.

Jakuudi-Sahha NSV lühikeseks jäänud eksistentsi ajal sündinutest hiljem laiema tuntuse saanud jakuute on mitmekordne maailmameister kabes Matrena Nogovitsõna.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]