Vjatšeslav Štõrov

Vjatšeslav Anatoljevitš Štõrov (vene keeles Вячеслав Анатольевич Штыров; sündinud 23. mail 1953 Handõgas Tompo rajoonis Jakuudi ANSV-s) on Venemaa riigitegelane, Põhjatähe ordeni kavaler, Irkutski rahvusliku tehnikaülikooli auprofessor, Ammossovi-nimelise Kirde Föderaalülikooli auprofessor.

Ta oli aastatel 2002–2010 Sahha (Jakuutia) Vabariigi president ja 2010–2014 Venemaa Föderatsiooninõukogu aseesimees.

Päritolu ja haridustee[muuda | muuda lähteteksti]

Štõrov on pärit Kesk-Jakuutiast, isa oli vene rahvusest mereväeohvitser (hilisem kontradmiral), kes teenis allveelaevadel Kamtšatkal, ema oli geoloog, kes on töötanud Jakuutias, Kolõmal, Sihhote-Alini mäestikus ja Kamtšatkal.

Štõrov lõpetas 1975. aastal Vladivostokis Kaug-Ida polütehnilise instituudi ehitusinsenerina ja suunati tööle NSV Liidu energeetika ja elektrifitseerimise ministeeriumi ehitusorganisatsiooni Jakuutias.^[1]

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1988–1991 oli ta NLKP Keskkomitee juures asuva Ühiskonnateaduste Akadeemia aspirant. Ta on kaitsnud majandusteaduste kandidaadi väitekirja teemal "Sotsiaalmajanduslike protsesside juhtimisprobleemid".^[1]

Ta oli aastatel 1991–1994 Sahha (Jakuutia) Vabariigi asepresident, ühtlasi 1992–1994^[2] vabariigi valitsuse esimees.^[1]

Štõrov oli aastatel 1995–2002 teemanditöötlusettevõtete grupi ALROSA president.^[1]

2002. aastal kandideeris ta Sahha Vabariigi presidendivalimistel ja võitis teises voorus kogudes 52 % valijate häältest. 2007. aastal astus ta Ühtse Venemaa liikmeks. 2010. aastal andis Venemaa Föderatsiooni president Dmitri Medvedev välja seadluse Štõrovi presidendivolituste ennetähtaegsest lõppemisest. Vabariigi presidendi ajutiseks kohusetäitjaks määrati Jegor Borissov.

2010. aastast töötab Štõrov Moskvas Venemaa parlamendis juhtival ametikohal.