Jānis Ādamsons

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Jānis Ādamsons

Jānis Ādamsons (sündinud 3. novembril 1956 Turkis Preiļi rajoonis) on Läti poliitik.

Ta lõpetas 1979. aastal Kiievi Kõrgema Mereväekooli. Töötas Kaug-Idas piirivalvevägedes. 1992 naasis Lätisse.

11. novembrist 1994 kuni 12. detsembrini 1995 oli ta Māris Gailise valitsuses siseminister.

1995 valiti ta Läti Tee nimekirjas seimi liikmeks. Parlamendiliikmena uuris ta mitme kõrge riigiametniku korruptsioonijuhtumeid. 1998 liitus Ādamsons Läti Sotsiaaldemokraatliku Töölisparteiga ja valiti samal aastal uuesti seimi liikmeks. Ta oli kaitse- ja siseasjade ning rahvusliku julgeoleku komisjoni liige. Ta oli ka 1999. aasta pedofiiliaskandaali uurimiseks moodustatud parlamendikomisjoni esimees.[1] Ta süüdistas pedofiilias muu hulgas ka peaminister Andris Šķēlet ja justiitsminister Valdis Birkavsit. Kuna uurimine nende süüd ei tuvastanud, üritati Ādamsonsilt võtta saadikupuutumatus, et tema vastu kriminaalasi algatada. Häältega 41 poolt ja 47 vastu ei läinud see läbi. [2] 2006. aastal mõisteti Ādamsonsile valesüüdistuste eest 11 700 latti trahvi.

1998. aastal teatas Põhiseaduse Kaitse Büroo, et kuna Ādamsons on töötanud NSV Liidu piirivalvevägedes, mis allusid NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komiteele, siis ei saa ta enam kandideerida riigiametisse. 2002. aastal lükkas valimiskomisjon Ādamsonsi seimi kandideerimise dokumendid tagasi.[3] Ādamsons kaebas otsuse Euroopa Inimõiguste Kohtusse. 2008. aastal otsustas kohus, et Läti riik on Ādamsonsi õigusi rikkunud ja peab talle 10 000 eurot valuraha maksma.[4] Läti kaebas otsuse edasi, kuid oktoobris 2008 otsustas kohus edasikaebust mitte menetleda.

2009. aastast oli Ādamsons Riia linnavolikogu liige. Ta kuulub parteisse Koosmeel.

2010., 2011., 2014. ja 2018. aasta parlamendivalimistel valiti ta seimi liikmeks.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]