Jāmi minarett
| Jāmi minarett ja ja arheoloogilised mälestised | |
|---|---|
 UNESCO maailmapärand | |
 Minarett Hari Rudi orus | |
| Asukoht |
 Afganistan |
| Tüüp | kultuurimälestis |
| Kriteeriumid | (ii), (iii), (iv) |
| Viited | 211 |
| Piirkond* | Kesk-Aasia |
| Nimekirja arvatud | 2002 (31 istung) |
| Ohustatuks arvatud | 2002 |
| * Regioon on UNESCO määratletud | |
Jāmi minarett (pärsia keeles منار جام, Minār-i Ǧām) on 12. sajandil ehitatud 65 meetri kõrgune minarett Afganistanis Ghōri provintsis Hari Rudi jõe ääres. Jāmi minarett on Qutb Minari järel maailma kõrguselt teine tellistest minarett maailmas.
2002. aastal kandis UNESCO minareti ja seda ümbritsevad muistised maailmapärandi nimistusse ning samaaegselt ohustatud maailmapärandiobjektide nimistusse.[1]
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Minarett asub Jāmi linnast umbes viis kilomeetrit põhjas, Hari Rudi orus jõe lõunakaldal, vasaku lisajõe Jām Rudi ühinemiskohas seal, kus 500–600 meetri kõrguste mägede vahelt voolavad Hari Rudi mõlemalt poolt sisse lisajõed.
Torni kaheksanurkselt 9 meetrise läbimõõduga aluselt kerkivad üksteise kohal neli ahenevat silindrilist tornikorrust. Seest saab torni ronida kahekordse keerdtrepi kaudu.
Minareti väliskülg on täielikult kaunistatud geomeetriliste reljeefide ja kufa kirjas tekstiribadega, osa neist türkiissinise glasuuriga keraamilistest plaatidest. Madalaim korrus on kaunistatud kõige rikkalikumalt, horisontaalsete ribadena on antud Koraani 19. suura (Maryami) täistekst.[1]
Jāmi minarett on üks 60 minaretist ja tornist koosnevast rühmast, mis ehitati Kesk-Aasias 11.–13. sajandil. Ümbritsevate muististe hulgas on rühm heebreakeelsete kirjadega kive 11.–12. sajandist Kuškaki künkal ja Guriidide riigi aegse asula kindlustuste ja tornide ning tellistest tsitserni varemeid Hari Rudi jõe kõrgetel nõlvadel ning minaretist idas.[1] Basaari jäänused lammutati 1964. aastal, et teha ruumi hotellile.
Ajaloost
[muuda | muuda lähteteksti]Arvatakse, et minarett asub Guriidide dünastia vana pealinna Firuzkuhi (فيروزكوه Fīrūzkūh või Fērōzkōh) asukohas. Torniseinal on aastaarv, mida võib lugeda kas 1193/4 või 1174/5. Sellest lähtuvalt on arvatud, et torn ehitati sultan Muizz ad-Dini võidu puhul Delhi lahingus (1192) või tema venna sultani Ghiyath ad-Din (1157–1202) võidu puhul Ghaznas (1173).
Oletatakse, et minareti juurde kuulunud mošee oli keskmiste mõõtmetega. Kaasaegse teate kohaselt hävis mošee üleujutuses.
Guriidide riik lagunes 1215. aastal. Pärast Horezmi šahhi vallutusretke järgnes mongolite rünnak, kes Firuzkuhi 1222. aastal hävitasid.
Mälestise kaitse
[muuda | muuda lähteteksti]Ehitis oli kuni 20. sajandini Läänes tundmatu. Arheoloogilised uuringud viidi esmakordselt läbi 1960. aastatel, kuid need katkestas sõda Afganistanis. Maailmapärandi nimistusse kandmist taotleti juba 1982. aastal, kuid see sai võimalikuks alles 2002. aastal.
1990. aastatel avastati, et jõgi õõnestab minareti vundamenti. Paigaldati gabioonid, kuid mõõtmised näitasid, et torn oli hakanud kalduma. Pärast 2007. aasta aprillis toimunud üleujutust tuli gabioonid asendada uute kivimüüridega, et üleujutusi tulevikus tõhusamalt ära hoida.
Ohustatud maailmapärandiobjektide hulgas on minarett siiamaani ka seetõttu, et UNESCO hinnangul on Afganistani riiklikud struktuurid liiga nõrgad, et tagada tõhus kaitse ja kohapeal ära hoida rüüstamisi ja ebaseaduslikke kaevamisi.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]