Qutb Minar
Qutb Minar | |
---|---|
UNESCO maailmapärand | |
Quṭb Mīnār, Alauddin Khalji medrese ja hauaehitis | |
Asukoht | India |
Tüüp | kultuurimälestis |
Kriteeriumid | (iv) |
Viited | 233 |
Piirkond* | Aasia |
Nimekirja arvatud | 1993 (17 istung) |
* Regioon on UNESCO määratletud |
Quṭb Mīnār on Delhis Qutbi kompleksis, Delhi vanimas kindlustatud osas Lal Kotis asuv vahitorn ja minarett, ehitatud 1199–1220. Qutb Minar on Qūwat-ul-Islāmi mošee minarett ja kuulub oma 72,5 meetrise kõrgusega Aasia kõrgeimate minarettide hulka.[1]
Alates 1993. aastast kuulub ehitis koos ümbritseva hoonekompleksiga UNESCO maailmapärandi nimistusse[2]
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Qutb Minar võib olla eeskuju võtnud varasemast Jāmi minaretist Afganistanis. Qutb Minar on 72,5 meetrit kõrge ja sellega maailma kõrgeim tellistest ehitatud minarett[3]. Sel on viis ahenevat korrust, nii et minareti läbimõõt muutub 14,3 meetrilt alusel 2,7 meetrini tipus. Korruseid eraldavad muqarnas-konsoolidele toetuvad eenduvad ringrõdud. Tippu viib 379 astmega trepp.
Minareti siseruumis ääristab trepikäiku arvukalt tugesid ja sambaid. Väliskülje moodustavad ridamisi eenduvad sambad, mis annavad minaretile pillirookimbu ilme ja mida katab 40 cm paksune punase või kollakaspruuni liivakivi kiht. Korruseid ümbritsevad kufa kirjas kalligraafiliste tekstide ribad. Minarett seisab Qūwat-ul-Islāmi mošee kõrval ja araabiakeelne raidkiri teatab, et torn olgu muezzinile kohaks, kust ta kutsub usklikke palvele. Lisaks ehitusmaterjalide muutusele muutub torni kõrgematel, noorematel korrustel ka tekstiribade kalligraafia kirjastiil.
Ajaloost
[muuda | muuda lähteteksti]Minarett ehitati tähistamaks Muhammad Ghori võitu Rajputi kuninga Prithviraj Chauhani üle 1192. aastal, asekuninga Qutb-ud-din Aibaki käsul (hiljem Mamluki dünastia esimene sultan). Minareti ehitamisajaga algas muslimitest valitsejate periood Indias. Välisdekooriks on punane liivakivi ja marmor. Minaretil olevates tekstides on kirjas 27 hinduismi ja džainismi templit, mis lammutati minareti materjaliks.[4]
Aibak jõudis siiski oma eluajal ehitada valmis vaid esimese korruse, seetõttu on vaid alumine korrus kaetud Muhammad Ghorit ülistavate tekstidega. Järgmised kolm korrust ehitas Aibaki väimees ja järeltulija Iltutmish. 1368. aastal tabas minaretti välk, mis purustas kõrgeima korruse. Selle asemele ehitas Firoz Shah Tughlaq, hilisem Delhi sultan 1351.–1388. aastal, kaks korrust ja kattis need heleda marmori ning liivakiviga, nii et need erinevad värvilt kolmest madalamast korrusest. Nii kajastub hoone välisilmes arhitektuuristiili muutumine kolme valitseja ajal. Minareti siseruum on kaetud keeruka raiddekooriga koraani tekstidest.[4]
Mõned raidkirjad teatavad ka hilisematest parandustöödest sultan Sikander Lodi ajal 1503. aastal, mil torni tabas taas välk. 1802. aastas varises kuppel ja terve torn sai kahjustada maavärinas. Briti valitsuse insenerid ennistasid Qutb Minari 1823. aastal major Robert Smithi juhtimisel ja ehitasid varasema kupli asemele Mogulite stiilis chhatri, mis aga eemaldati 1848. aastal kindralkuberner Henry Hardinge käsul ja paigutati eraldi seisvana kompleksi ühele muruplatsile. See seisab seal tänapäevani, hüüdnimega "Smith's cupola".[4]