Jõhvi Kesklinna Kool
Jõhvi Kesklinna Kool on põhikool Jõhvis aadressil Narva mnt 16. Õppekeel on vene keel.
Võimalik autoriõiguste rikkumine! Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks litsentsi CC BY-SA 3.0 tingimustel, siis edasta aadressile permissions-etwikimedia.org kiri, milles autor kinnitab, et on nõus teksti kasutamisega selle litsentsi tingimustel. Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud. |
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]1967. aastal jagunes Kohtla-Järve 6. Keskkool kaheks. Uus kool sai nimeks Kohtla-Järve 16. 8-klassiline kool, töötati Jõhvi Rahu tänava kahekorruselises hoones. Koolis olid ka raamatukogu, väike saal, poiste tööõpetuse klassid eraldiasuvas hoones kooliõuel, ühiselamu väikses ühekorruselises kõrvalhoones, spordisaali polnud. Esimene direktor oli Nelli Filippova ja õppealajuhataja Fernanda Ennok. Kohtla-Järve rajooni koolidevahelistel ülevaatustel oldi Filippova ametiajal parimate seas. Õpilaste arvu kasvu tõttu ehitati uus hoone, mis valmis 1975. aastal. Kool muutus keskkooliks ja sai nimeks Kohtla-Järve 16. Keskkool, õpilasi oli 850.
Aastatel 1982–2004, kui kooli juhtis Ingrid Krajerenko, avati matemaatika ja füüsika süvaõppe klassid (aineõpetajad olid Niina Smirnova, Ljubov Zavjalova, Antonina Popova, Rita Genno, Veera Poljakova) ja saadi kuulsaks sportlike saavutuste poolest, kehalise kasvatuse õpetaja oli korvpalli maailmameister Maret-Mai Višnjova. Viktor Višnjovi innuka tegevuse tõttu tuldi spordiinventariga varustatuses üleliiduliselt teisele kohale.
1991. aastal sai kooli nimeks Jõhvi 3. Keskkool, 9.04.1996 Jõhvi Vene Gümnaasium. Teatristuudio Edelweiss töötab koolis alates 1998. aastast, tänini on juhendaja Tatjana Laada. Vokalistide konkurss toimus esmakordselt 2002. aastal „Kuldse hääle“ (2012. aastast "Eurovisiooni") pealkirja all, idee autor ja konkursi läbiviija oli muusikaõpetaja Jelena Afanasjeva. Aastal 2002 alustas tööd varane keelekümblusklass (õpetaja Tiiu Sass), 2005 liituti täieliku varase keelekümbluse programmiga, rakendamist toetas Jõhvi vallavalitsus.
Aastatel 2004–2013 juhtis kooli Mare Lihtsa. Õpilaste eesti keele oskuse parandamiseks toimusid aastatel 2003–2010 iga-aastased suvised keelelaagrid Värskas, Ahjal, Kuremaal ja teistes Eesti looduskaunites paikades koos eesti keelt emakeelena kõnelevate lastega, projekti- ja laagrijuhiks eesti keele ja muusikaõpetaja Inge Papp; keelelaagri, eesti ajaloo ja kultuurilooga tutvumisele suunatud projekte kirjutasid ka õpetajad Ülle Peedo ja Laine Jürise. Kooli olümpiamängud toimusid esmakordselt 2005. aastal, tänini on neid organiseerinud kehalise kasvatuse õpetaja Viktor Predbannikov, avamisel on osalenud Erika Salumäe, Erki Nool, Elina Partõka, Leonid Gulov ja Jüri Tarmak.
2013. aastast kooli juhtiva Irina Šulgina (kooli matemaatikaklassi 1984. aasta vilistlane) õppe- ja kasvatustöö prioriteetideks on iga õpilase potentsiaali ja võimete maksimaalne väljaarendamine, noorte ettevalmistamine iseseisvaks eluks ja kujundamine täisväärtuslikeks ühiskonna liikmeteks. Suurt tähelepanu pööratakse õppetöös iga õpilase individuaalsele lähenemisele, loomingulistele tegevustele, uurimuslikule õppele ja õpilaste positiivse suhtumise kujundamisele iseendasse ja ümbritsevasse maailma. 2014. aastal liituti projektiga „Ettevõtlik kool“, mille raames viiakse läbi õppetunde, ringitööd ja üritusi õpilastes initsiatiivikuse ja ettevõtlikkuse arendamiseks, näiteks vene keele ja kirjanduse õpetaja Ljudmilla Zagorulko juhendamisel on läbi viidud ekskursioonitunde Toilas gümnasistidele ja linna külastajatele teemal „Igor Severjanini poeetilised teerajad“, algklasside õpetaja Tatjana Volnuhhina viib projekti raames regulaarselt läbi nii tunde kui ka ringitööd alates 1. klassist.
1. septembrist 2015 muutus kool põhikooliks ja sai nimeks Jõhvi Vene Põhikool. 2018. aasta jaanuaris algas koolihoone renoveerimine, kogumaksumus 3,4 miljonit eurot.[1] Õpperuumid muutusid funktsionaalsemateks, mistõttu mahtus kool väiksemale pinnale, loodi lisaklassid. Mõne klassi varustasid Haridus- ja Teadusministeerium, ehitajad, Jõhvi valla juhatus ja volinikud. 2019. aasta septembris algas kooli staadioni renoveerimine: rajati kaks jooksurada (pikkustega 100 ja 250 meetrit), tartaankattega väljak, kunstmuruga staadioniväljak ja liivaväljak rannavõrkpalli jaoks.
2023. aastal sai kooli nimeks Jõhvi Kesklinna Kool.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Põhjarannik 6 jaanuar 2022 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 8. detsembril 2023.