Järeldav rinnastus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Järeldav rinnastus on järeldav grammatiline seos, mis ühendab rinnastatud osalauseid.

Eesti keel[muuda | muuda lähteteksti]

Järeldusseos[muuda | muuda lähteteksti]

Järeldavalt ehk konklusiivselt ühendatud osalaused on lauses kas

  • lihtsalt kõrvuti
  • või on nende vahel üldühendavad sidendid; järeldusseosele viitavad teise, esimesest järelduva sisuga rindliikme juures konnektiivid seega, järelikult, niisiis ja siis, mis võivad ka ära jääda, kui järeldusseose on enesestmõistetav.

Nt. Hingan, järelikult elan. Ilm on soe, järelikult võimleme väljas. Ma olen sinu sõber, seega sa võid mind alati usaldada.

  • Järeldusseoses osalausete vahel võivad olla seletavad konnektiivid s.t (see tähendab), s.o (see on).

Nt. Hingan, s.t elan. Kandam oli kümnekilone, s.o minule keelatud.

Järeldusseoses võivad olla üksteist sisult välistavad, eelkõige analoogilised üksused. Võimalik on see ka rindliikmete sisaldussuhte korral. Kui järeldub hüponüüm, lisandub sellele partikkel ka.

Nt. Kõik õpilased, niisiis ka väikesed võtsid võistlusest osa.

Apositsioon ehk lisand[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnevalt väljendatut täpsustavad või seletavad süntaktilised konstruktsioonid, k.a seletavad ja järeldavad rindlauseosad on apositiivsed.

Nt. Nad alistusid: viskasid relvad minema ja väljusid majast (lisandi osa).

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993