Ivan Orav

Allikas: Vikipeedia
Ivan Orav Andrus Vaariku esitluses

Ivan Orav on eesti kirjaniku Andrus Kiviräha loodud kirjanduslik tegelane, kes kerkis esile alates 1992. aastast Eesti Päevalehe huumorirubriigis ning kelle fiktiivsed mälestused on ilmunud ka raamatuna, pealkirja all "Ivan Orava mälestused. Minevik kui helesinised mäed" (1995, 2. ja täiendatud trükk 2001). 2008. aastal ilmus Orava mälestuste kolmas trükk ehk juubeliväljaanne, välja anti ka mälestuste audioraamat, kus teksti loeb Andrus Vaarik.

Ivan Orav elas Kiviräha järgi perioodil 1. september 190819. juuni 2009. Ta suri õlle ja viina koospruukimise tõttu tekkinud haiguse tagajärjel ning on maetud Tallinna Vabaduse väljakule. Tema mälestuseks rajati sinna kõrge klaasist rist. Elukutselt oli ta sepp. Oma mälestustes meenutas ta nii sõjaeelse Eesti Vabariigi kui ka Nõukogude okupatsiooni aega, tehes kõike läbi pseudoajaloolise absurdihuumori. Orav on jäänud alati tõsimeelseks Eesti patrioodiks, võidelnud Nõukogude võimu ja selle sabarakkudega ning teda kartnud kogu EKP Poliitbüroo eesotsas Johannes Käbiniga. Orava memuaarid lõpevad aastaga 1993, kuid puhuti on tema tegelaskuju esile astunud ka hiljem, jätkuvalt eriti Eesti Päevalehe artiklites.

Aastatel 19941995 lavastati Ivan Orava pensionipõlve kajastav televisiooni draamasari "Vabariigi valvur", kus Orava rollis oli Andrus Vaarik. Ivan Orava tegelaskuju esineb ka Kiviräha näidendites "Meri ja Orav" ning "Orav ja Ilves", mille lavastustes kehastab teda samuti Vaarik.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Ivan Orava mälestused. Minevik kui helesinised mäed." Tallinn: A. Kivirähk, 1995. Teine, täiendatud trükk 2001. Kolmas, samuti täiendatud trükk (100. juubeli väljaanne), 2008

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]