Ivan Orav

Allikas: Vikipeedia
Ivan Orav Andrus Vaariku esitluses.

Ivan Orav on eesti kirjaniku Andrus Kiviräha loodud kirjanduslik tegelane, kes kerkis esile alates 1992. aastast Eesti Päevalehe huumorirubriigis ning kelle fiktiivsed mälestused on ilmunud ka raamatuna, pealkirja all "Ivan Orava mälestused. Minevik kui helesinised mäed" (1995, 2. ja täiendatud trükk 2001). 2008. aastal ilmus Orava mälestuste kolmas trükk ehk juubeliväljaanne, välja anti ka mälestuste audioraamat, kus teksti loeb Andrus Vaarik.

Orav sündis Kivirähki järgi 1908. aasta 1. septembril ja suri 2009. aasta 19. juunil õlle ja viina koospruukimise tõttu tekkinud haiguse tõttu, ning on maetud Tallinnasse Vabaduse väljakule. Tema mälestuseks rajati sinna kõrge klaasist rist. Elukutselt oli ta sepp. Oma mälestustes meenutas ta nii sõjaeelse Eesti Vabariigi kui ka Nõukogude okupatsiooni aega, tehes kõike läbi pseudoajaloolise absurdihuumori. Orav on jäänud alati tõsimeelseks Eesti patrioodiks, võidelnud Nõukogude võimu ja selle sabarakkudega ning teda kartnud kogu EKP Poliitbüroo eesotsas Johannes Käbiniga. Orava memuaarid lõpevad aastaga 1993, kuid puhuti on tema tegelaskuju esile astunud ka hiljem, jätkuvalt eriti Eesti Päevalehe artiklites.

Aastatel 19941995 lavastati Ivan Orava pensionipõlve kajastav teleseriaal "Vabariigi valvur", kus Orava rollis oli Andrus Vaarik. Ivan Orava tegelaskuju esineb ka Kivirähki teatrietenduses "Meri ja Orav", kus teda samuti kehastab Vaarik.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Ivan Orava mälestused. Minevik kui helesinised mäed." Tallinn: A. Kivirähk, 1995. Teine, täiendatud trükk 2001. Kolmas, samuti täiendatud trükk (100. juubeli väljaanne), 2008.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]