Ipriit

Allikas: Vikipeedia
ClCH2CH2SCH2CH2Cl
Sulfur-mustard-3D-vdW.png

Ipriit ehk sinepigaas ehk 2,2'-diklorodietüülsulfiid on sööbiv aine, mida saab kasutada keemiarelvana.

Nimetus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ipriit on nime saanud Belgia linna Ieperi järgi, mille lähistel Saksa väed gaasi 12. juulil 1917 esmakordselt sõjategevuses kasutasid.

Omadused[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Olek: vedelik
  • Lõhn: sinepi või küüslaugu
  • Värv: tume
  • Lahustuvus: lahustub hästi orgaanilistes ainetes, aga halvasti vees

Füsioloogiline toime[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Satub organismi hingamisteede, naha ja seedelundite kaudu;
  • tekitab nahal ville, mis pärast muutuvad raskesti paranevateks haavanditeks;
  • avaldub 4–12 tunni pärast.

Kaitse ja esmaabi[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kaitseriietus ja gaasimask;
  • nahka puhastada individuaalse keemiakaitsepaketi abil. Kui töötlus on tehtud 4 min jooksul pärast kokkupuudet, siis mürgitust ei järgne;
  • silmi, suud ja kurku on soovitatav loputada 2%-lise söögisooda lahusega;
  • hingamiselundite kahjustuse korral vajalik spetsiaalse valdkonna arstiabi.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Neli karjast Viimsis plahvatuse ohvriks. Uus Eesti, 6. august 1937, nr 210, lk 3.