Inseneriväe kindralpolkovnik
Inseneriväe kindralpolkovnik (vene keeles генерал-полковник инженерных войск) oli NSV Liidu relvajõududes aastatel 1940–1984 kehtinud sõjaväeline auaste inseneriväe juhtivkoosseisule.
Pärast 1984. aastal inseneriväe kindralpolkovniku auastme kaotamist anti kõigile auastme kaotamise ajal elus olnud aukraadi omanikele kindralpolkovniku auaste.
Inseneriväe kindralpolkovniku auastmest kõrgem oli inseneriväe marssali ja madalam inseneriväe kindralleitnandi auaste.
Inseneriväe kindralpolkovnikuid
[muuda | muuda lähteteksti]- 1943 – Mihhail Vorobjov (1917–1996), koordineeris rinnete insenerivägede koostööd, sai 1944 inseneriväe marssaliks
- 1944 – Leonti Kotljar (1901–1953), rinde inseneriväe ülem, sai 1945 Nõukogude Liidu kangelaseks
- 1944 – Aleksei Prošljakov (1901–1973), rinde inseneriväe ülem, sai 1945 Nõukogude Liidu kangelaseks ja 1961 inseneriväe marssaliks
- 1944 – Arkadi Hrenov (1900–1987), rinde inseneriväe ülem, sai Talvesõjas Nõukogude Liidu kangelaseks (1940)
- 1945 – Aleksandr Tsirlin (1902–1976), rinde inseneriväe ülem, pärast sõda Kuibõsevi-nimelise Inseneri-sõjaväeakadeemia ülem, sõjateaduste doktor, professor
- 1966 – Viktor Hartšenko (1911–1975), kaitseministeeriumi inseneriväe ülem, sai 1972 inseneriväe marssaliks
- 1975 – Sergei Aganov (1917–1996), kaitseministeeriumi inseneriväe ülem, sai 1980 inseneriväe marssaliks
- 1980 – Jevgeni Kolibernov (1921–2013), Kuibõsevi-nimelise Inseneri-sõjaväeakadeemia ülem, Venemaa Föderatsiooni Sõjateaduste Akadeemia akadeemik
-
Sergei Aganov, Suures Isamaasõjas rinde inseneriväe ülem
