Inklinomeeter

Inklinomeeter ehk klinomeeter on kaldenurga mõõtur. Instrumenti (mõõteriista) tuntakse ka kui kaldenäidiku, kaldeanduri(-sensori), kallakumõõturi, kaldegradiendimõõturi, gradiomeetri ja deklinomeetrina.

Inklinomeetriga on võimalik mõõta nii tõusvaid kui ka langevaid kaldeid, kasutades kolme mõõtühikut: kraade, protsente ja topot. Astrolaabid on inklinomeetrid, mida kasutati merel navigeerimisel ja astronoomiliste objektide asukoha määramisel taevalaotuses iidsetest aegadest renessansini.^[1]

Ajalugu

Esimesed inklinomeetrid koosnesid kahest põhiosast, millest üks on lame külg või alus, millel see seisab. Teine on õõnes ketas, mis oli pooleldi täidetud mõne raske vedelikuga. Ketta klaaspind on ümbritsetud gradueeritud skaalaga, mis tähistab vedeliku pinna seisunurka tasase aluse suhtes. Kui joon 0 oli alusega paralleelne, siis vedelik seisis sellel joonel ja tasane külg oli horisontaalne. Kui joon oli 90-ga aluse suhtes risti, siis seisis vedelik sellel joonel ja tasane külg oli risti.

Kasutusala

Inklinomeetreid kasutatakse mitmesugusteks mõõdistamistoiminguteks ehitustel või puuraukude puurimisel. Inklinomeetriga mõõdetakse näiteks kalde gradienti tunneli projekteerimisel ja kaevamisel. Tunnelite ja kaevikute tegemisel saab selle abil jälgida maapinna ja kiviplokkide võimalikku nihkumist.

Samuti saab inklinomeetri abil jälgida nõlvade stabiilsust nii ehituse ajal kui ka pärast seda. Metsanduses saab inklinomeetri abil, kasutades nurgafunktsiooni arvutust, määrata puude kõrgust. Inklinomeeteranduri saab paigaldada vertikaalselt puuraukudesse, seinapinna kõrvale või konstruktsioonelementidesse.^[2]

Täpsus

Teatud ülitundlike elektrooniliste inklinomeetri andurite väljundresolutsioon võib olla kuni 0,0001°, sõltuvalt tehnoloogiast ja nurga suurusest võib see kahaneda 0,01°. Inklinomeetri tõeline või absoluutne täpsus (mis on summeeritud koguviga) on anduri algkomplektide kombinatsioon: tundlikkus nullnihke suhtes, anduri sirgjoonelisus, hüsterees ja korratavus ning tundlikkus. Elektroonilise inklinomeetri täpsus jääb vahemikku ± 0,01–2° sõltuvalt andurist ja keskkonnast.^[1]

Inklinomeetri kasutamist mõjutavad tegurid:

gravitatsioon;
temperatuur;
kaldeanduri kalibreerimine;
lineaarsus;
ristsuunaline tundlikkus.^[3]

Viited

1 2 "Inclinometer" (Inglise keeles). Vaadatud 7. mail 2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)^{[alaline kõdulink]}
↑ "Inclinometers: Types, How It Works, & Uses". Encardio Rite (Inglise keeles). Vaadatud 7. mail 2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
↑ "Inclinometer and tilt sensor". Positek (Inglise keeles). Vaadatud 7. mail 2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

[:1-1] 1 2 "Inclinometer" (Inglise keeles). Vaadatud 7. mail 2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)^{[alaline kõdulink]}

[2] "Inclinometers: Types, How It Works, & Uses". Encardio Rite (Inglise keeles). Vaadatud 7. mail 2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

[3] "Inclinometer and tilt sensor". Positek (Inglise keeles). Vaadatud 7. mail 2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

[1]

[2]

[3]