Inessa Armand

Inessa Armand (sündinud Élisabeth Pécheux d'Herbenville; 8. mai 1874 Pariis – 24. september 1920 Naltšik) oli prantsuse päritolu kommunist, kes veetis suurema osa oma elust Venemaal. Ta oli Vladimir Lenini armuke.

Elukäik

Ta sündis peres, kus prantslasest isa oli ooperilaulja (lavanimega Théodore Stéphane) ja prantsuse-inglise päritolu ema oli Venemaa Keisririigi alam. Pärast isa surma asus ta 1889. aastal koos oma tädiga elama Venemaale. Tädi oli rikka vene tekstiilivabrikantide Armandite koduõpetaja.

19-aastaselt abiellus ta perepoeg Aleksandr Armandiga. Abielupaar avas vaeslaste kooli.

Aastal 1903 liitus ta illegaalse sotsiaaldemokraatide töölisparteiga. Inessa jagas propagandalehti ning ta arreteeriti 1907. aasta juunis. Kohtuotsusega määrati talle kaks aastat riigisisest eksiili Mezenis Arhangelski kubermangus.

Pärast Oktoobrirevolutsiooni oli ta Moskva Nõukogu välisliige. Hiljem oli ta Naissekretariaadi^[küsitav] direktor.

Aastal 1920 haigestus ta tuberkuloosi ravides koolerasse ja suri samal aastal, olles 46-aastane.

Kirjandus

Pavel Podljašuk. "Seltsimees Inessa". Vene keelest tõlkinud J. Kurm. Eesti Raamat, Tallinn 1968, 174 lk
Staffan Skott. "Lenini armuke ja teisi vene saatusi: igavene Venemaa toona ja nüüd". Rootsi keelest tõlkinud Vladimir Beekman. Eesti Raamat, Tallinn 2001, 216 lk
Boriss Sokolov. "Lenini naised". Vene keelest tõlkinud Margus Leemets. Argo, Tallinn 2009, 324 lk