Ilmar Ots

Allikas: Vikipeedia

Ilmar Ots (27. november 1937 Tallinn27. aprill 2011 Tartu) oli eesti füüsik.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ilmar Ots on talupidaja poeg.[1]

Ta lõpetas 1957. aastal Tallinna 20. Keskkooli, aastal 1962 Tartu Riikliku Ülikooli füüsikaosakonna ja 1968. aastal Füüsika ja Astronoomia Instituudi aspirantuuri. Aastal 1972 kaitses ta Tartu ülikoolis füüsika-matemaatikakandidaadi väitekirja "Некоторые поляризационные свойства простых нерелятивистских диаграмм Фейнмана". Ots oli aastatel 1962–1977 FAI nooremteadur ja aspirant, 1977–1988 FI vanemteadur, aastast 1988 teoreetilise füüsika labori juhataja, 2003. aastast vanemteadur.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Ilmar Ots tegeles ennekõike teoreetilise füüsikaga. Ta on uurinud elementaarosakeste spinnidega seotud probleeme: polarisatsiooninähtused (orientatsiooninähtused) otsestes tuumareaktsioonides ja elementaarosakeste vahelistes protsessides, kõrgemate spinnidega vabade ja vastastikmõjus olevate väljade relativistlike võrrandite teooria. Ta oli Eesti Füüsika Seltsi asutajaliige. Otsa sulest ilmus üle 60 teadustrükise.[1]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Polarization phenomena in direct reactions with simple diagrams taken into account. // Sov. J. Nucl. Phys. 15 (1972) 5
  • Spin effects in the production of quasinuclear mesons by a pole mechanism. // Sov. J. Nucl. Phys. 17 (1973) 5
  • Intermediate vector boson corrections to spin 3/2 heavy lepton decay. // Proc. Acad. Sci. ESSR 29 (1980) 1
  • A second look at the Rarita-Schwinger theory (kaasautor). // J. Math. Phys. 34 (1993) 7
  • Realization of the unitary representation of the Poincaré group (kaasautor). // J. Group Theory in Physics 2 (1993)
  • Spin polarization and alignment of the single Z boson from e+e- annihilation (kaasautor). // Nuclear Physics B 588 (2000)
  • General spin density matrix formalism and spin orientation of gauge bosons in e+e- annihilitation (kaasautor H. Liivat). // Hadronic J. 23 (2000)
  • "Dynamical" non-minimal higher-spin interaction and gyromagnetic ratio g = 2 (kaasautor). // Europhys. Lett. 56 (2001) 2

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.